New ride

Hello! Lõpuks peale kahetunnist ootamist, sain ka enda kätte arvuti. Silver ütles, et kohe annab kui pildid üles laetud, haa. 2 tundi möödus sellest hetkest. Vaja facebookis mängida jne jne jne :D:D
Mis siis vahepeal juhtunud on? Nädalavahetus möödus kiiresti. Reedel käisime suisa eestlaste niinimetatud kokkutulekul. Ega me muidu neid (loe: eestlasi) tikutulega taga otsigi kuid mõtlesime, et läheme ja vaatame mis inimesed sinna kohale ilmuvad.
Üks eesti tüdruk, kes tuli aussi alles kuu aega tagasi, mõtles siis, et korraldab kokkusaamise. Kohale tuli umbes 30 inimest. Me olime esimesed kes kohale jõudsid ja esimesed, kes lahkusid. Vaja ju laupäeva hommikul tööle minna. Muidugi olid kujunenud oma seltskonnad, kes juba enne teadsid üksteist. 10 inimest, kes alguses tulid, tutvustasid ka ennast ja nendega sai nagu pikemalt räägitud. Aga teised ütlesid ainult tere ja kogu moos. No jah. Ausalt öeldes meeldis meile rohkem jutustada kolme Uus- Meremaalasega, kui eestlastega. Kuulujuttude järgi lõppes pidu Rottnesti saarel. Ei tea kui tõele see vastab :D

Laupäeval sai jäätisega jälle tegeletud. Õhtul aga toimus Wekesha sünnipäeva üllatuspidu. Wekesha on pärit Keeniast. Josh siis meelitas ta oma majja kohale, nimelt sai Kesal telefon tühjaks ja sedasi mängis kaardid ise kätte. Josh haaras sabast- läheme laeme telefoni täis minu juures. Mis siis juhtus? Kari inimesi karjub: Happy Birthday Kesh! Poiss oli nii ehmunud, et hüppas ukse pealt tagasi ja õlu mis tal käes oli lendas kõik vupsti näkku :D Nii ehmatanud ja shokis! Tegelt oli hea meel, et ei suutnud tükk aega uskuda, mis toimub. Kõik oli James’i süü, tema tahtis korraldada üllatuspidu.
James kallas ka oma kott-tooli tühjaks. Terve põrand oli seda valget ollust täis, igaljuhul väga lahe.

Pühapäeval saadeti mind järjekordselt Wanneroo racewayle. Kuigi algul pidin minema koos Silveriga Scarborough Beachi. Seekord kihutasid seal mootorrattad. Aga kuna inimesi oli nii vähe, siis enamus ajast lihtsalt istusin. Jätsimüük ei läinud üldse....

Ostsime siin endale ka uue auto- Mitsubishi Verada 3 litrane 1994 a, automaatkastiga. Vanal masinal läks starter katki ning otsustasime siis, et aitab, ostame uue masina. Autol on täiselekter kliima jne igastahes tibens tobens:D pilte siis kah. Ainult värv on maha tulnud natuke. Üks jama oli veel autol. Nimelt platsi pealt kust auto ostime, oli masina aku tühjaks saanud. Koristaja, mingi india tüüp, oli jätnud autol tuled põlema. Ja seoses sellega, nõudis automakk PIN-koodi. Morley Mitsubishi teenindus ütles, et ei saa aidata- liiga vana auto. Lõpuks otsustasime, et läheme auto eelmise omaniku juurde ukse taha. Elab siinsamas Morleys. Mees oli nii üllatunud, mõtles, et ei näe seda autot kunagi. Aga koodiga ta meid aidata ei osanud, käskis helistada South Austaralia osariiki, kust auto osteti. Helistasime siis Midlandi teenindusse. Öeldi- $55, võtab aega umbes 45 minutit ja VIN koodi järgi võtakse kood välja. Great! Maksame siis 55 taala, mis teha. Kohale jõudes, võttis tüdruk selle koodi 2 minutiga välja ja ei küsinud raha ega midagi. No saa nüüd siis aru, mis värk on...?!

Vana masinaga oli huvitav seiklus. Bensiini oli vaja, aga selle asemel, et hommikul tankida, mõtlesime, et tangime kui hakkame farmist kodu poole sõitma. Esiteks see masin ei läinud käimagi. Tauno lõi starterile haamriga ja auto käivitus. Bensukas asus sealt 4 km kaugusel. Viimane pööre, mille bensukasse tegime, asus väikse kallaku peal. Jokk. Bens otsas. Õnneks läks sealt üles ja me pidime paar meetrit autot lükkama tankimismasinani. Irwww. Teised kõik vahivad. Silver karjub- ahh benss sai otsa, irwwww. Käima saamine oli kah omaette ooper. Et tankast välja saada, pidime seda lükkama mäest üles, aga auto raske kurat! Ma ei suuda seda üksi lükata. Aga õnneks peale jamamist saime ikka käima. See oli kallis bensukas. Seega pidime kuskilt veel kütust juurde võtma. No ja muidugi lükkasin ma masina jälle käima. Tugev tsikk, irwww. Lähme kähku minema!! Kõik vahivad jälleeeeee :D:D


Koduseid uudised niipalju, et vaikselt hakkame inglasi- kui rahvust juba vihkama. Isegi Graham ning Jules ei korista enam. Tõmmavad lihtsalt vaiba harjaga puhtaks. Läpakas vedeleb igal pool, päikseprillid diivani peal. Hunnik raamatuid köögis söögilauapeal Mitte midagi ei mahu enam laua pealegi. Koristusgraafikust pole ka abi, kõigil on jumala pohhui. Seega miks peaksime ka meie orjama?!
Inglased nagu näha on üks räpane rahvus k ui kööki satud söömise ajal on tunne nagu oleks sigalasse sattund julm matsutamine käib :D:D:D
Ning egas siis korraga peeretamine, matsutamine ning krooksumine pole miski kunst, alati toimub see loomulikult siis kui raffast palju ümber on....

Graham ning Jules ostsid nüüd endale kummist suure basseini. Mahutab u 5000 liitrit?!? Ise on siin riigis ainult max 7 kuud veel. Nemad plaanivad kiirelt jalga lasta, ei taha teist aastat siin olla. Pealegi kui on kuum ilm, siis minnakse randa, mitte ei ronita basseini, kus vesi külm. Ise ostavad mingit saasta kokku alati ning kui me mokaotsast mainisime et automakil koodi mahavõtmine läheb 55 taala maksma, siis imestati- issand kus raiskavad !?!?! MISMÕTTES NAGU ?!? Inimesed on erinevad, mis teha....

Aeg magama minna, käed- jalad- kondid valutavad. Pealegi kell 21:30, penskarid magama!!! Und!

Avokaadofarm

No nii, ega polekski viitsinud täna uuendusi üles panna, aga papsi nõudmisel siis tuleb uut- huvitavat teile. (loodetavasti)

Kolm kuud oleme juba aussis chillinud.... iga päev on töö, töö, töö. Hommikul 5.30 üles ja algab sõit farmi poole. Töö lõppeb 15.30. Pole õnneks nagu mõnes farmis, kus tööpäevad on pikad 12 h või rohkemgi veel.
Esimesel päeval saadeti meid poole päeva pealt koju, kuna sadas vihma ja kõik olid läbimärjad. Nimelt saadeti meid kohe lahinguväljale korjama. Kõigepealt õpetati kuidas ATV-ga sõita ja cherrypickeritega (korvtõstukiga) manööverda. Ma üldse ei teadnud mis asjad need ongi, öeldi et peab puu otsast korjama. Ma siis, et pole probleemi, ma kõrgust ei karda. Nüüd siis peangi tüdrukutest ainukesena puu otsas jõlkuma, kuna teised kardavad ja ei oska masinaga sõita. Mul on tilluke tõstuk, poistel on suuremad ja lähevad kõrgemale välja.... Lahe on tegelt. Algul vaatad, et ei saa mõnda avokaadot kätte, aga siiski õnnestub- pole me nii koba midagi. Eriti hea on siis kui tuleb tugev tuul. Ulatad hädavaevu mõne avokaadoni ja siis tuul viib selle veel kaugemale. Tugeva tuulega ei tohi me korjatagi, poiste masinad võivad kohe küllili lennata, koos poistega muidugi :D. Poisid siin vahepeal loobivad üksteist mädanenud avokaadodega või siis poksidav cherripikkeritega. No jah :D
Algul vaatad, et puu otsas polegi ühtegi, sest nad on rohelist värvi. Aga sukeldud puu sisse ning ohh- tohhhuiiaaa i ba bolsee! :D Silver siin algul protestis, et talle ei maitse avod. Aga kästi panna röstsaia peale ja soola natuke, superhead, proovige!

ATV kiiruse piirang on muidu 20 km/h. Silver sai juba 65 km/h kätte ja ma sõitisn 45-ga. Lahe! Muidugi panin põõsasse kah, aga mis sellest. Ühes kohas on meetrised pidurdusjäljed- ups noh! Kahjuks siis ei saa kihutada kui ATV taga on käru, mille sisse korjame avosid.

Peale meie on seal veel üks päkpäkkerite paar. Poiss Jason on inglismaalt ja Sarah pärit Hong Kongist. Üks poiss Muhhamed on Malaisiast ja vanem daam Maria Itaaliast. Ülejäänud 4-5 meest on kohalikud. Farm kuulub hoopiski kohalikele, aga Tuula ja Tauno on seal mingid ülemused vms. Ja kui vaja siis Tauno parandab masinaid.
Esmaspäeval oli terve päev ilus ilm, kõik korjasid ning lõpuks olid kõik kärud ja suured kastid puuvilja täis. Seega eilne päev ainult pakkisime. Siibri viskas ette. Ja see on alles teise nädala algus..... Täna saadeti jälle korjama. Vihma ei sadanud, aga puud olid nii märjad, et me kõik olime läbimärjad. Vastik! I was so pissed off. (ma olin nii vihane). Õnneks võtsin teised riided kaasa ja sain ära vahetada. Juuksed olid ka mütsi alt märjad. Aga pärastlõunal paistis päike ja lehed olid kuivanud.

Jäätisemüügist siis niipalju, et tegelikult tundub see normaalsem töö, kui farmis orjamine! Laupäeval olime mõlemad jalgpallimatsil, erinevate autodega. Pühapäeval läksin mina ühe naise Bettyga Wanneroosse. Ehk siis mingi 45 km linnast väljas, Joondaloopi lähedal. Sealt 10- 15 minutit sõitu ja oledki farmis. Anyway ma olin Wanneroo Raceil, kus sõitsid võidu igasugused võidusõiduautod. Sõitu ise muidugi ei näinud, kuna pidin jätsi müüma. Õnneks polnud nii kiire, kuna raffast oli vähe ja vihma sadas. Tagasisõites nägin lõpuks ometi ka kängurusid, viite vähemalt. Nii nunnud. Muidu kasutame töölesõiduks kiirteed. Aga eile tulime tagasi sealt samalt kõrvalteelt- loodus, hobused, pargid, põllud, kängurud. Kui mõni päev on ilus ilm, siis tuleme jälle sealt läbi ning teeme pilte.
Silver aga sõitis pühapäeval tänavatel ringi, rikkas kandis- Scarborough Beatchil, kus majade hinnad algavad 1 miljonist dollarist. Nice! Nädalavahetusega teenib rohkem kui 5 päeva farmis orjates. Mida kuradit me sinna farmi siis üldse ronisime, kui see isegi ei lähe viisapikenduse alla! Buuuuuuu!

Lõpetuseks niipalju, et meie kass Kitten kadus ära. Juba 2 nädalat on kadunud, ei tea mis temaga juhtus.... Peab uue kassi võtma, aga tegelikult tahaks koera kah!

Saux.

Farm

Käisime farmiga tutvumas. Koht asub 45-minutilise autosõidu kaugusel, Joondalup`ist natuke edasi. Eriti lahe on see, et farm kuulub soomlastele. Nad tulid siia elama 30 aastat tagasi. Mehele ei meeldinud Soome külm ilm ja niimoodi otsustatigi Austraaliasse kolida. Pidi isegi siin külm olema. Irww, ta peaks siis minema Malaisiasse, kus on nii palav, et pole õhkugi hingata. Naine proovis rääkida paar sõna soome keeles, arvasin et jäämegi soome keeles rääkima, aga ei. Ta ei oska enam, peab suhtlema inglise keeles. Nägime ka nende tütart, kes räägib puhtalt muidugi inglise keelt.
Farm on 16 hektarit suur, tööd peaks jatkuma 3-4 kuuks. Hakkame avosid siis korjama ja pakkima ning tuleb ka teha muud farmitööd. Tööpäev hakkab juba kell 7 hommikul kuni 15:30- ni. St et peame kodust lahkume kell 6 hommikul. Kahju, enam ei saa magada kella 1-ni lõunal. Saime kaasa apelsine ja greipe, super!

Emma- Elliot keetsid eile üllatus-üllatus- MUNA. Kus see ime tuleb, et ei tehtagi kartuli cräppy? Muidugi keetsid nad muna 25 minutit!?!? Koorimiseks pidid kasutama haamrit- hahhahaa. Peab vist kokaraamatu kinkima. Isegi mina oskan muna keeta. Jah, issi, lisaks makaronide keetmisele saan ma ka muna keetmisega hakkama! :D:D
Nad käisid ka poes maiustusi ostmas. Ehk siis 120 taala mitte millegi peale, ise kiruvad, et üüriraha pole. Imelikud inimesed! Ostsime maasikaid, nad ostsid ka kohe järgmine päev. Esimene kord kui ma näen, et nad söövad peale maiustuste ka puuvilju. Või kuidas neid maasikaid nüüd nimetatakasegi.... irw (blondid nohh) Ja täna tehti üllatus- üllatus hamburgereid.
Plika kandideerib mingile lapsehoidja ametikohale. Kvalifikatsioone pidi olema nii palju, et sobib manageriks, irw. Lubati 50 taala tunnis. Endal on austraalia kodakondsus olemas ja pole 6 kuu jooksul tööd leidnud. Silver ütles, et kui tema hakkab 50 tunnis saama, siis tema on Donald the Duck! Niiniiiiii, mina olen Kitten ja Silver on siis Donald, et Annel segamini ei läheks :D

Täna hommikul oli pilves ja sajune ilm- ei pidanudki minema jäätist müüma. Aga pärastlõunal läks ilm nii ilusaks. Homme siis jälle lahingusse, loodame, et ei saja!

Just helistati ja pakuti mulle mingit kontori tööd, no krt miks alles nüüd....?!

Järgmiste lugudeni!