Teisipäev, 29. september 2009

Puhkus ja Yanchep NP

Hei!
Lõpuks üle pika aja, saime ka paar vaba päeva. Eilne päev oli vaba, kuna oli kuninganna sünnipäev, mis on muide, liikuv püha. Igal aastal on kuningannal sünnipäev erineval päeval, imelikud! Me siis ka otsustasime, et puhkame. Kuigi Glen tahtis, et me jäätist müüksime- Eiiiiiiii! Laupäeval hängisime jällegi Scarboroughs ja pühapäeval olin mina Whiteman pargis jäätist müümas. Ilm oli imeilus, sooja kuskil 23 kraadi, päike paistis ja raffast oli ka palju. Silver saadeti Wanneroo ringrajale kus võistlesid ainult mootorrattad. Ja tänaval hängis ta ka natuke, kuni lõpuks kõik jäätis oli masinast sõna otses mõttes välja pigistatud! Ei tulnud sealt enam mitte midagi!
Eile otsustasime minna Yanchepi rahvusparki, mis on farmist ainult mõne kilomeetri kaugusel. Ilm oli natuke vihmane ja pilves, aga pargis oli ikkagi väga ilus. Kängurud hängisid vabalt ringi. Aga kui lähemale läksime, siis jooksid kohe minema. Ei saanudki pai teha. Muidugi nägime ka koaalasid. Alguses otsisime taga, kus need koaalad siis on ja lõpuks leidsime- nemad hängivad lihtsalt kõrgel puu otsas ning põõnavad. Õnneks nägime ka ühte karvakera, kes tuli puuotsast alla sööma. Kuna ta peitis end lehtede taha, siis paremat pilti ei saanud.  Koaalad muutuvad aktiivseks õhtuti, päeval ainult magavad. Nad võivad elada kuni 15 aastaseks ja täiskasvanuks saavad 4 aastaselt. Vat nii!

Võtsime ka tuuri Christal Cave`i- see on koobas, mis on üks nooremaid- kõigest 200 000 aastat vana. Päris lahe oli. Pargis olles saime ka kõne Tuulalt, kes ütles et vihma pidi sadama ja pole mõtet homme tööle tulla. Väga hea- vaba päev!
Täna siis hängisime natuke linnas ja ostime uue laptopi. Nüüd ei pea nii palju selle pärast kaklema- niikaua kui Silver netis hängib, saan mina vähemalt blogi kirjutada või pilte laadida vms....

Uskuge või mitte, aga Emma sai lõuks tööle! Nimelt siis Coles`i. Mis on siis eesti mõistes Prisma või Selver. Pidi seal jälgima kliente, kes iseteeninduses kaupade eest maksavad. Siin on sellised aparaadid, kus lased ise kaubad läbi, paned kotti ja maksad, kas sulas või kaardiga. Emma siis jälgib, et kliendid ikka maksavad ka oma kauba eest, mitte ei pane kõike kotti ja ei jaluta minema. Töötab 3-4 päeva nädalas ja sellest ka mingi 3 tundi päevas.
Graham sai tööpakkumise Jahtklubi manageri kohale, pakuti sponsorviisat. Nad plaanisid minna veebruaris 3- kuulisele aasia reisile ja siis koju lennata. Pole veel otsustanud, kas jääda või mitte. Lahe, tahaks ka sponsorviisat! Kust saaks??? Hmmm.

Egas midagi, täna peab jälle varem magama minema, hommikul 5.30 äratus.
Ciao!



Kolmapäev, 23. september 2009

Teisepoolt uut-huvitavat

G’Day Mates!
Aeg on möödunud kiiresti, vahepeal olin haige kodus. Asi lõppes sellega, et pidin ikkagi minema arsti juurde, et antibiootikume saada. Kallis lõbu! Kaua ikka suudab töötada, kui 1 päev on kõik OK, järgmine päev kurk valus, siis jälle OK?! Silver võttis ka paar vaba päeva- Tuula ütles, et pole mõtet tulla, et pakivad hommikul ja siis saadab kõik koju. Aga tuli välja, et ilm muutus ikkagi ilusaks ja raffas saadeti korjama. Kunagi ei tea mis ilm ees ootab. Ilmateadet ka ei tasu usaldada. Kui hommikul 5.30 sajab kodulähedal hullult, siis tööle jõudes päike paistab ja kurat- peab tööle hakkama. Päris palju loeb ikka see 55 km põhja poole sõitmine.... Eriti hea nali on see, et nädalavahetusi tõuseme üles ja vihma sajab. Tekib tahtmine helistada jäätisemehele ja küsida, et kas täna peab ka tööle minema, vihma ju sajab. Aga tema maja kohal päike paistab. Kuidas see võimalik on, millega ta selle ära on teeninud?! Tema maja asub ainult 10 minutit sõita meie juurest.
Täna hommikul oli siis uudis idakaldalt- LIIVATORM. Täitsa lõpp- liiva lendab näkku. Ja muidugi hommikul oli ka taevas täiesti punane olnud. Sellest võite lähemalt lugeda Allani blogist aadressil http://leppalintu.blogspot.com/ Ning tore, Allan, et ellu jäid! Sul kindlasti vaja aparaat puhastusse viia. Me just tegime seda täna. Muidu jäid täpid pildi peale. Loodan, et nüüd kõik korras.

Eile võtsime lennujaamast peale ühe eestlase. Ta oli terve suve eestis veetnud ja nüüd teise aasta viisaga tagasi tulnud. Diil oli siis selline, et tema toob meile 2 leiba, me läheme talle lennujaama vastu ja viime motelli. Leib on nämmmmmmmmaaaa.

Võtsime ka vaba päeva, et oksjonile minna. Silver tahtis nii väga minna, tal Jeepi vaja- Toyota Landcruiser. No jahh! Silver: ”Lihtsalt vaatame, mis hinnaga läheb müüki”. See oli politsei oksjon, mis tähendab seda, et need on politsei poolt konfiskeeritud asjad. Kui eelmine kord oli üks jeep müüki läinud 2500.- Mis on nagu üliodav, siis nüüd läks see Toyota müüki 15 000 AUD. Karm! Kuldehted läksid ka müüki kallimalt, kui nende tegelik väärtus oli hinnatud. Imelikud ikka ostavad.

Farmist uudiseid- ikka korjame ja pakime. Tuula ja Tauno tütar Jo ning tema mees Sebastian käivad ka abiks. Seega inimesi rohkem ja lõunaks on juba kõik treilerid täis. Ei jää muud üle kui pakkida- deem! Vanad peeruti saadeti teise farmi korjama, jalust ära nohh :D Mariale üritasime selgeks teha üks päev, et me läheme HOME, mitte HOMO. Tuula siis seletas, et see tähendab gayd.
Jason ja Sarah on muidu lahedad tegelased, aga nende lapsikused on nõmedad. Liikluses sõidavad meist mööda ja loobivad meie autot väikeste- põidlasuuruste avokaadodega või siis maasikatega. Mõnikord on auto täis kleebitud kleepse, mis pannakse avokaadode peale. Jason on ise 28, aga mõistus nagu 14- aastase omal. Kui mingi nali on, siis võib nädalaid seda korrutada. Küll on vaja teha piraadi häält ja küsida miljon korja- Pirate, kus on su papakoi? Rrrrrr, ärrrr, ärrrrr.

Mis veel.... Kuna siia tuleb nii palju lauljaid oma tuuridega, siis otsustasime ka minna mõnele kontserdile. Nimelt algul ostsime Britney Spearsi kontserti piletid- ma tean, te naerate kindlasti! Aga meil savi, Eestisse ta niikuinii ei tule. Või kui tuleb, siis alles 20 aasta pärast! Aaron siin rääkis, et tema tahaks Sandra ja tema tütre- Jadega minna vaatama Black Eyed Peasi. No ja niimoodi ostsime ka omale piletid. Mina tahaks hullult vaatama- kuulama minna Nickelbacki, aga pileteid pole veel ostnud. Naljaks said siis sellised sõnad nagu Black Eyed Spears ning Nickleblack. Et läheme Black Eyed Spearsi vaatama. (Sinise silmaga Britneyt vaatama)

Eile käisime ka linnas niisama kolamas. Ostime paar raamatud Austraalia kohta, päris huvitavad. Huvitav oli muidugi ka linnas üle tüki aja olla. Pilukad on endiselt terve Perthi vallutanud. Ja elukad liiguvad linnas ringi. Näigime ühte naist- jalas korralikud mustad püksid, seljas korralik pinstak ja jalas valged potased. Rõhutan- POTASED. Tekkis tahtmine auto aken alla kerida ja karjuda- kenad potased!!!!
Nädalavahetusel olin mina jällegi Wanneroos, seal võistlesid veoautod ja väiksemad masinad. Minu lemmik truck võitis, jeeee. Silver tuli ka pühapäeval sinna. Ilm oli muidugi jama- 15 minutit oli ilus, 5 minutit sadas ja siis jälle ilus, jälle sadas.

Tsau!

Neljapäev, 17. september 2009

Uudised *3

Uudised tulevad siis kui uudiseid on :):):)

Teisipäev, 8. september 2009

Farmiuudised *2

Lõpuks taipasime, et oleme ikkagi austraalias. Kõigepealt pakiruumis ronis järjekordselt suur-suur ämblik. Ükskord ma jooksin ära kui sellist elukat nägin, oli karpide sisse roninud. Ja kui mehed hakkasid karpe liigutama ning nägid ämblikku, lendas see vupsti minu suunas. Thanx mates! Irwww. Täna ronis järjekordselt ringi üks külmkapis.
Meil seal kaks vanameest- Ray ja Rodney, 60-ndates eluaastates. Nagu Tuula ütles- Useless old farts- ehk siis kasutud vanad peerud :D. Teevad kogu aeg midagi valesti, on jube aeglased, jne. Ray siis tuli täna minu juurde, käes suur sisalik. Ma ehmatasin muidugi ära- vaatasin, et ei liigu. Niikui nii mingi laste mänguasi, üritavad jälle tüdrukuid hirmutada. Ja siis tegi elukas oma suu lahti ja liigutas. Issand jumal, see on päris!!! Jooksin kohe fotoka järgi, mille õnneks olime kodunt kaasa võtnud. Nimeks on tal bluetang lisard (sinikeel sisalik). Täiesti sinise keelega, ei pidanud mürgine olema, aga pidi hammustama jube kõvasti ja lahti ei lase.
Mis siis veel.... Eelmine nädal tegime igasugu erinevaid töid, ei pidanud kogu aeg korjama või pakkima.

Me tüdrukutega võtsime puude alt ära veepritse, kuna 5 rida puid võetakse täitsa maha. Ja pärast siis Tuula annab meile 3 labidat, et laiali visata oksapuru. Nimelt on siin Austraalias kombeks panna see peenardele, et umbrohtu ei kasvaks. Ja kusjuures toimub!! Peaksite ka Eestis proovima seda! Need on nagu suuremad laastud, mitte päris saepuru.
Igaljuhul Garreth oli ka seal, pani kahveltõstuki sarnasesse masinasse bensiini, mõtlesime, et tema hakkab meile saepuru tooma. Aga ei. Piret, sa lähed sellega! Mis mõttes? Ma mõtlesin, et kuulsin valesti. Näitab, et siin pidur, gaas, kopp käib siit üles-alla. Jne. Ehhhh, are you kidding me? Proovi järgi. Siis pidin sõitma suure hunniku juurde, kus oli saepuru, aga see asus natuke eemal. Ja tee pealt peab sinna ülesmäge minema. Selline tunne, et kohe käid pikali selle masinaga. Bob oleks 1 kord ümber käinud, Neil 2 korda, Garreth ka paar korda....eeee, ahah, ma teen kindlasti sellega uperpalli. Aga kõik läks hästi, lihtsalt jube naljakas oli. Peab päris kiiresti seapuru hunnikusse sisse sõitma ja siis koppa liigutama, raputama, ning allamäge tagasi liikuma. Hakkama sain, väga fun oli tegelt.
Silver siis sõidab Bobiga mööda, ei saa aru, kes masinaga vastu tuleb, mingi kollane tegelane- vaatab Piret hoopis, ossa poiss, kuidas see blond sinna masinarooli lasti??! Irww

Nüüd Pirru laseb nagu vana traktorist mööda farmi ringi oma laaduriga :D

Üks hommiks Tuula kutsus Silverit, täna sa lähed koos Bob’iga puid pügama. Bob on siis farmiomanike lapselaps. Ise 21, aga suur mees ja asjalik kah. Saagisid ikka pääris palju puid pikali ning siis vanad peerud saadeti korjama avokaadosid, mis olid vedelema jäänud langend okste külge. Hiljem lasti kõik need oksad läbi purustaja, saepuru lendas kahtelehte.
Tuula ja Tauno tütar ning ta mees on ka meil abiks mõnikord....

Laupäeval olime kutsutud järjekordsele sünnipäevale. Bexist siis pilt kah. Peol pidid kõik kandma mütsi, meil seda muidugi polnud, meil oli savi. Chanil oli õhtu kõige ägedam müts- Shrek. Lõpuks kandsid kõik seda. Ühesõnaga kõigi pead käisid Shreki tagumikust läbi!






Ahjaa  3 ja pool kuud Aussis elatud ning helistasime lõpuks koju kah. Tore kuulda, et emmed- issid ootavad blogiuuendusi suure huviga :D:D

Tsau!

Teisipäev, 1. september 2009

Farmiuudised

Farmist niipalju, et 2 poissi vallandati eelmisel nädalal. Kimusid kanepit puude vahel. Aga koos oma asjadega virutasid nad ära ka meie GPS-i. Kui Silver neile helistas, siis öeldi, et pole võtnud. Peale seda olid mõlema telefonid välja lülitatud. Muidugi võtsid, kes siis veel?? Pätu või? Kuradi oinad. Nüüd hakkasid kõik oma autosid lukustama ja mitte midagi ei tohi vedelema jätta. Kedagi ei tohi usaldada, sest kunagi ei tea, millal nuga selga lüüakse! Hoidke asjadel silmad peal!

Töö farmis pole raske, aga väsitav. Päeva lõpuks on jalad valusad, kuna kogu aeg peab püsti seisma. Jalad on sinikaid täis. Ise ei pane tähelegi kui puuotsas ripud ja mõni oks vastu jalgu virutab. Või siis oled täiega kinni kuskil, oks eespool kõhtu, teine seljataga- ürita siis masinaga välja ukerdada. Vahel juhtub ka nii, et oks läheb nuppude vastu ja masin hakkab ise liikuma- vastavalt siis- ette ja taha või paremale ja vasakule. Klaustrofoobi tunne tuleb mõnikord ka peale. Appi ma tahan välja, kuidas ma välja saan siit puu seest?! Lisaks on käed ka kriimustatud. Eelmine nädal paistis ilus päike ning mul hakkas jumala palav. Aga õpime tehtud vigadest- ära korja t-sägi väel avokaadosid. Käed saavad kriimustatud ja tuul puhub kõvasti, nii et kurk on valus.
Mõni päev peab ainult korjama- vaja ju kõik treilerid ning kastid täis korjata. Teine päev ainult pakime päev otsa. Oleneb ilmast. Vahel tüdrukutega rohime puude alt ja poisid lõikavad oksi. Reedel peale lõunapausi koristasid kõik pakkimisruumi. Ja siis muidugi pidime tegema karpe. See tähendab seda, et võtad karbi, märgistad markeriga ära millises suuruses avokaadole see läheb ja paned õige kile sinna kasti. Vastavalt siis, kas karpi mahub väikeseid avokaadosid 28 tk, või väga- vääga suuri ainult 14 jne. Õnneks hakkas pealelõunat sadama ja meid ei saadetud korjama, vaid hoopis saime tund aega varem koju. Esmaspäeval jälle korjasime- jube kopp oli ees. Esimese kolme tunni jooksul mõtlesin 100 x, et ütleks- i`ll quit! Ehk siis ma loobun! Aga nohh, Silver veenis mind ümber, et peab korjama ja tegema, muud üle ei jää! Silver ja Jason tegid muidu farmi rekordi- 2 inimest ja korjasid 5 kastitäit. Eelmine rekord oli 3 inimest ja 4 kastitäit. Mille peale Tuula küsis, mitu enegiajooki te täna joonud olete?? Irww. Meie energia joogi nimeks on Mother (Ema). Et hommikul enne kella kuut käima saada, peab seda natuke rüüpama. Nüüd hakkas ka Jason seda ostma. Üks päev ta virises söögilauataga, et nii väsinud, nii väsinud. Mille peale Silver ütles, et a mul on Mother kotis. Ja Tuula muidugi. Ah, ema kotis?! Mis ajast sa teda kotis kaasas kannad?? Nalja saab ikka seal kogu aeg- poisid lollitavad ja naljatavad seal. Jason narrib kogu aeg Mariat. Mõnikord on Mariast nii raske aru saada, kuna ta ei räägi eriti hästi inglise keelt. Kui räägib, siis ikka itaalia päraselt. Näiteks: give me the bukato (anna mulle ämber). Kõige parem nali on see kui Maria ütleb- lähme koju. Go homo! Silver siis ikka, et tema ei taha homoks hakata, tema läheb koju- I dont wanna go homo, im going home!!

Glen ja Mel leidsid paari, kes läheb järgmine nädal Kalgoolisse. Praegu treenivad neid. Seega olime Silveriga ühes masinas. Laupäval seiklesime jällegi Scarborough’s ja pühapäeval käis Silver üksi meie farmi lähedal. Ma olin natuke haige.... kurk valus ja palavik....

Aaron on ka tagasi. Nägin teda laupäeva hommikul enne tööle minekut. Oli nii väsinud, tuli ju inglismaalt tagasi. Kadunud kassi kohta ütles, et võtame siis uue, mis seal ikka. Lubas enne varjupaigad läbi käia.

Mettele õnnitlused või siis kaastunne koolimineku puhul! :):)
Paar pilti ka- Silver on minu cherrypickeri peal.