
Meil seal kaks vanameest- Ray ja Rodney, 60-ndates eluaastates. Nagu Tuula ütles- Useless old farts- ehk siis kasutud vanad peerud :D. Teevad kogu aeg midagi valesti, on jube aeglased, jne. Ray siis tuli täna minu juurde, käes suur sisalik. Ma ehmatasin muidugi ära- vaatasin, et ei liigu. Niikui nii mingi laste mänguasi, üritavad jälle tüdrukuid hirmutada. Ja siis tegi elukas oma suu lahti ja liigutas. Issand jumal, see on päris!!! Jooksin kohe fotoka järgi, mille õnneks olime kodunt kaasa võtnud. Nimeks on tal bluetang lisard (sinikeel sisalik). Täiesti sinise keelega, ei pidanud mürgine olema, aga pidi

Mis siis veel.... Eelmine nädal tegime igasugu erinevaid töid, ei pidanud kogu aeg korjama või pakkima.
Me tüdrukutega võtsime puude alt ära veepritse, kuna 5 rida puid võetakse täitsa maha. Ja pärast siis Tuula annab meile 3 labidat, et laiali visata oksapuru. Nimelt on siin Austraalias kombeks panna see

Igaljuhul Garreth oli ka seal, pani kahveltõstuki sarnasesse masinasse bensiini, mõtlesime, et tema hakkab meile saepuru tooma. Aga ei. Piret, sa lähed sellega! Mis mõttes? Ma mõtlesin, et kuulsin valesti. Näitab, et siin pidur, gaas, kopp käib siit üles-alla. Jne. Ehhhh, are you kidding me? Proovi järgi. Siis pidin sõitma suure hunniku juurde, kus oli saepuru, aga see asus natuke eemal. Ja tee pealt peab sinna ülesmäge minema. Selline tunne, et kohe käid

Silver siis sõidab Bobiga mööda, ei saa aru, kes masinaga vastu tuleb, mingi kollane tegelane- vaatab Piret hoopis, ossa poiss, kuidas see blond sinna masinarooli lasti??! Irww

Nüüd Pirru laseb nagu vana traktorist mööda farmi ringi oma laaduriga :D
Üks hommiks Tuula kutsus Silverit, täna sa lähed koos Bob’iga puid pügama. Bob on siis farmiomanike lapselaps. Ise 21, aga suur mees ja asjalik kah. Saagisid ikka pääris palju puid pikali ning siis vanad peerud saadeti korjama avokaadosid, mis olid vedelema jäänud langend okste külge. Hiljem lasti kõik need oksad läbi purustaja, saepuru lendas kahtelehte.
Tuula ja Tauno tütar ning ta mees on ka meil abiks mõnikord....

Laupäeval olime kutsutud järjekordsele sünnipäevale. Bexist siis pilt kah. Peol pidid kõik kandma mütsi, meil seda muidugi polnud, meil oli savi. Chanil oli õhtu kõige ägedam müts- Shrek. Lõpuks kandsid kõik seda. Ühesõnaga kõigi pead käisid Shreki tagumikust läbi!
Ahjaa 3 ja pool kuud Aussis elatud ning helistasime lõpuks koju kah. Tore kuulda, et emmed- issid ootavad blogiuuendusi suure huviga :D:D
Tsau!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar