teisipäev, 1. september 2009

Farmiuudised

Farmist niipalju, et 2 poissi vallandati eelmisel nädalal. Kimusid kanepit puude vahel. Aga koos oma asjadega virutasid nad ära ka meie GPS-i. Kui Silver neile helistas, siis öeldi, et pole võtnud. Peale seda olid mõlema telefonid välja lülitatud. Muidugi võtsid, kes siis veel?? Pätu või? Kuradi oinad. Nüüd hakkasid kõik oma autosid lukustama ja mitte midagi ei tohi vedelema jätta. Kedagi ei tohi usaldada, sest kunagi ei tea, millal nuga selga lüüakse! Hoidke asjadel silmad peal!

Töö farmis pole raske, aga väsitav. Päeva lõpuks on jalad valusad, kuna kogu aeg peab püsti seisma. Jalad on sinikaid täis. Ise ei pane tähelegi kui puuotsas ripud ja mõni oks vastu jalgu virutab. Või siis oled täiega kinni kuskil, oks eespool kõhtu, teine seljataga- ürita siis masinaga välja ukerdada. Vahel juhtub ka nii, et oks läheb nuppude vastu ja masin hakkab ise liikuma- vastavalt siis- ette ja taha või paremale ja vasakule. Klaustrofoobi tunne tuleb mõnikord ka peale. Appi ma tahan välja, kuidas ma välja saan siit puu seest?! Lisaks on käed ka kriimustatud. Eelmine nädal paistis ilus päike ning mul hakkas jumala palav. Aga õpime tehtud vigadest- ära korja t-sägi väel avokaadosid. Käed saavad kriimustatud ja tuul puhub kõvasti, nii et kurk on valus.
Mõni päev peab ainult korjama- vaja ju kõik treilerid ning kastid täis korjata. Teine päev ainult pakime päev otsa. Oleneb ilmast. Vahel tüdrukutega rohime puude alt ja poisid lõikavad oksi. Reedel peale lõunapausi koristasid kõik pakkimisruumi. Ja siis muidugi pidime tegema karpe. See tähendab seda, et võtad karbi, märgistad markeriga ära millises suuruses avokaadole see läheb ja paned õige kile sinna kasti. Vastavalt siis, kas karpi mahub väikeseid avokaadosid 28 tk, või väga- vääga suuri ainult 14 jne. Õnneks hakkas pealelõunat sadama ja meid ei saadetud korjama, vaid hoopis saime tund aega varem koju. Esmaspäeval jälle korjasime- jube kopp oli ees. Esimese kolme tunni jooksul mõtlesin 100 x, et ütleks- i`ll quit! Ehk siis ma loobun! Aga nohh, Silver veenis mind ümber, et peab korjama ja tegema, muud üle ei jää! Silver ja Jason tegid muidu farmi rekordi- 2 inimest ja korjasid 5 kastitäit. Eelmine rekord oli 3 inimest ja 4 kastitäit. Mille peale Tuula küsis, mitu enegiajooki te täna joonud olete?? Irww. Meie energia joogi nimeks on Mother (Ema). Et hommikul enne kella kuut käima saada, peab seda natuke rüüpama. Nüüd hakkas ka Jason seda ostma. Üks päev ta virises söögilauataga, et nii väsinud, nii väsinud. Mille peale Silver ütles, et a mul on Mother kotis. Ja Tuula muidugi. Ah, ema kotis?! Mis ajast sa teda kotis kaasas kannad?? Nalja saab ikka seal kogu aeg- poisid lollitavad ja naljatavad seal. Jason narrib kogu aeg Mariat. Mõnikord on Mariast nii raske aru saada, kuna ta ei räägi eriti hästi inglise keelt. Kui räägib, siis ikka itaalia päraselt. Näiteks: give me the bukato (anna mulle ämber). Kõige parem nali on see kui Maria ütleb- lähme koju. Go homo! Silver siis ikka, et tema ei taha homoks hakata, tema läheb koju- I dont wanna go homo, im going home!!

Glen ja Mel leidsid paari, kes läheb järgmine nädal Kalgoolisse. Praegu treenivad neid. Seega olime Silveriga ühes masinas. Laupäval seiklesime jällegi Scarborough’s ja pühapäeval käis Silver üksi meie farmi lähedal. Ma olin natuke haige.... kurk valus ja palavik....

Aaron on ka tagasi. Nägin teda laupäeva hommikul enne tööle minekut. Oli nii väsinud, tuli ju inglismaalt tagasi. Kadunud kassi kohta ütles, et võtame siis uue, mis seal ikka. Lubas enne varjupaigad läbi käia.

Mettele õnnitlused või siis kaastunne koolimineku puhul! :):)
Paar pilti ka- Silver on minu cherrypickeri peal.








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar