Laupäev, 20. aprill 2013

Shell Beach, Stromatoliidid & Kalbarri

Hilinemisega, aga parem hilja kui mitte kunagi....
Peale offroad sõitu läksime Denhami akvaariumisse. Koht oli iseenesest pisike ja ehitamisjärgus. Turistikas, nagu ikka. Märkimisväärseks tegid koha päiksepaneelid. Terve akvaarium sai oma elektri nendest 20- 30st paneelist. Peale seda vedelesime rannas ning järgmise päeva hommikul plaanisime suuna võtta Kalbarri poole.

Aga enne Kalbarrit oli vaja kõigepealt ära vaadata lahesopid, kuhu sai sisse keerata. Vaated olid muidugi ilusad. Läksime Shell Beachile. See on rand, kus ei ole liiva, vaid hoopis pisikesed merekarbikesed. Rannikuala ulatub 120 kilomeetrini ning merekarbid võivad ulatuda 7- 10 meetri sügavuseni maa alla. Seal ei ole ainult paar merekarpi ranna peal, vaid ikka korralikult meetrite sügavuseni ulatuv kiht. Algul kui randa läksime, oli maapind hallikas ning polnud arugi saada et see pinnas oleks merekarpidest. Mida veele lähemale jõudsime, seda valgemaks kõik läks ja siis oli juba näha karbikesi. Kaevasime ka natuke käega ja nägime, et maapinna alt tulevad välja valgemad ja terved merekarbid. Inimesed olid rannale kirjutanud ka oma nimesid. Merekarpe on kasutatud ka mõne hoone ehituseks Shark Bays. Rannast ei tohi muidugi ühtegi karpi kaasa võtta. Veenduge piltide pealt ise, et need on merekarbid- Kui ei usu, tulge külla, viime teid kohale! :)

Järgmisene peatus- Stromatoliidid. Selle kohaga meenub üks huvitav „heli“. Astusime autost välja ning kuulsime sellist helinat nagu keegi oleks külmkapiukse lahti jätnud. Teate küll, blink blink- sulge kapiuks??!! Ei leidnud me puude otsast ühtegi lindu, ei teadnud kuhu poole vaadatagi, heli oli suht vali. Huvitav, milline see lind välja näeb?? Stromatoliidid, millest olen ka ennem kirjutanud, on siis vanimad elusolendivormid maa peal. Nad kasvavad nagu puud, aga neil kulub 30 aastat, et kasvada 1 sentimeeter laiemaks. Kui hoolikalt vaadata siis on näha väikseid mullikesi veepinna peal- nad toodavad õhku. Ilma nende abita poleks 2 billionit aastat tagasi võibolla õhku tekkinudki ja me poleks üldse eluski...

Aeg võtta suund Kalbarri Rahvusparki, mis asub umbes 3 tunni sõidu kaugusel Shell Beach´ist. Kalbarri Park on nagu miniversioon Grand Canyon´ist. Seal on hingematvad vaated, vahet pole kas oled kanjoni serval või jõeääres. Igal pool on hoiatusmärgid üleval, et temperatuur jõekäänus võib olla 10 kraadi rohkem kui mäe tipus. Õnneks oli teavas pilvine ja päike ei lõõmanud, aga palav oli seal ikkagi. Niisiis müts pähe, potased jalga, veepudel kaasa ning minek. Et mingit vaatepunkti näha pidi kõndima (olenevalt kohast) kuskil 300-600 meetrit. Mäest üles, alla. Vaatepunkte oli mitmeid- The Loop, Z-Bend jne jne. Selle ajaga kui me kuhugi jõudsime, pilte tegime ja tagasi autoni jõudsime oli läbitud umbes kilomeeter ja rohkemgi. 2 pudelit vett joodud, autos sai veel vett joodud ning konditsioneer oli uugamas. Niih, üks vaatepunkt nähtud, aeg sõita järgmise juurde ning seiklus algas uuesti. Selle 3-4 tunniga mis me pargis olime, jõime ära nii palju vett, et ma ma ei saa isegi paari päevast kogust kätte. Me ei kujuta ette, mis siis veel oleks saanud, kui päike oleks lõõmanud ja temperatuur ületanud 50-60 kraadi. Trenn missugune!

Big River Ranchi´s kohtasime 3 reisikaaslast- Õigemini tuli välja nagu me jälitaks neid Denhamist saadik. Sattusime ka samasse ööbimiskohta. Tüdruk oli saksamaalt, 1 poiss Itaaaliast ning teine Hollandist. Seal ööbisid ka 3 kutti hollandist. Nad olid veits üle 20ne, inglise keel ladus ja ütleks et peaaegu ilma aksendita. Teadsid palju ajaloost ning üldse maailmaasjadest. Küsisid kohe Eesti kohta ja okupatsioonist, et mis me ikka asjast arvame jne. Nad pajatasid ka oma tähelepanekuid Eestlaste kohta. Ei teagi kas peaksin siinkohal need välja ütlema, aga eks lugege ja veenduge ise. Kas saate ennast samastada? (On see üldse eesti keelne sõna???). 3 kutti töötasid koos u 20ne Eestlasega. Nad ütlesid, et Eestlased hoidsid alati eraldi, pole sellised kes juurde läheks ja tere ütleks. Sealt 20nest tekkisid veel omakorda rühmad kes omavahel läbi käisid. Aga muidu kui individiuaalselt nendega rääkima hakata, siis on hästi toredad ja lahked inimesed.

Teine asi mis nad tähele panid- Eestlased söövad väga palju rämpstoitu. Pakinuudlid päevast päeva kõlbavad ju küll, eksju?? Küpsetada nad ei viitsi. Eriti noored, u 20 aastased, ei oska ühtegi asja valmistada. Ah jaa, milleks panna niiii palju ketsupit iga asja peale, absoluutselt iga asja peale? Kas mõnda muud kastet siis ei ole leiutatud v? No ja muidugi Eestlaste joomisharjumused. Süüa ei jõua osta, Jack Danielsi küll, ja veel hommikul kell 10 seda kurgust alla kulistada, pole ju probleem? Vat sellised olid nende hollandlaste tähelepanekud!

Jällekuulmiseni! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar