Padukas ja töööööö

Niisiis paduvihm, paduvihm, paduvihm paduvihm. Kopp ees juba sellest! Me siin saame Michael Jacksoni üledoosi. Meenutavad parimaid hetki. Kahju, et mul pole ühtegi laulu arvutis, kõik on kodus plaadi peal. Peaks vist ikka Britney Spearsi kontserdil ära käima, enne kui ta ka üledoosi saab vms. Britney esineb siin novembris.
Tööst siis niipalju, et esmaspäeval paluti tagasi tulla. Mida tegema, seda ei tea! Ma seal poistele naljatasin- kindlasti hakkan kaubaautosid laadima! Ahh, et mis, ei saa hakkama?? Ikka saan, no worries! Üldse on nendest aussidest mõnikord raske aru saada. Kui isegi inglased ei saa aru, mida nad räägivad, siis mis meist veel arvata. Näiteks töökaaslaste põhilause on: Let’s get pissed. Mis tähendab joome ennast täis. Või siis inglise keelest tõlgituna- kuseme ennast täis?? Imelikud igaljuhul :D
Muidu on nad väga sõbralikud. Ikka küsitakse, how are you, how’s going. Bussipeatuses ütlevad suvalised tere hommikust. Eestis ei tuleks selline asi kõneallagi. Mis sinu asi on kuidas mul läheb või ma ei tunne sind, miks peaksin sulle ütlema tere hommikust?
Ostsin täna kohalikust poest jäätist. Poe omanik küsis, et kas pole natuke külm ilm, et osta jäätist. Naine minu seljataga: oii eii, jäätise jaoks pole kunagi külm ilm. :D Igaljuhul inimesed suhtlevad kogu aeg ja küsivad kuidas kulgeb. Me ka juba sellega harjunud.

Emma ja Elliot käivad siin kõikidele närvidele, ei suuda enda järelt koristada. Varsti ma vihastan ja hakkan nende peale karjuma. Ma ei ole midagi vaikne hiireke!!

Silver käib ka tööl. Läks siin tööle korralikult viigipükste, valge särgi ja kingadega. Imede ime. Kuldne lips anti ka veel :D
Töö oli pääris raske ikka, sai mindud juba 11:30 tööle hakkasin kohe bussi laadima, sest minek oli Perth Town Halli Banketile. Päris jube tegevus seda kõike ülesse sättida mingi 300 inimese jaoks. Kastide viisi nõusid, jooke, sööki sai tassitud teisele korrusele, trepist üles-alla, üles-alla... Ma olin siis koos ühe tüdrukuga jookide eest vastutav. Käisin veini/ õlle/ karastusjookidega ringi ning küsisin aina ja kallasin :D
Seal üks vanem mees, unustas aina ära, et minuga peab inglise keeles rääkima, tuli aina itaalia keeles rääkima :D Mingil imelikul kombel sain ikka jälle pihta mida ta tahtis, et ma teeks, või mida ta rääkis. Wtf nagu, kuidas ma itaalia keele ära olen õppind??!?
Koju jõudsin alle 1.45 öösel. Reuma vaevas käppasid ja saba hakkas otsast ära kukkuma.
Restoran on ka uhke pleiss, sinna ilma broneeringuta ikka sisse ei saa, kõik töötajad on itaalased ning nüüd üks eestlane nende sisse ära eksinud... Ja söök on seal kuradima hea. Pirxil ila tilgub kahte lehte kui kirjeldan mida ma süüa sain.

Muska on meil andekas, varsti itaalia keel ka suus :):):):)

Ciao!