Hei!
Täna möllasime aias 4 tundi- kõik on minu süü! Tahtsin ainult muru ära niita, aga läks teisiti. Alustasime sealt täitsa tagant aiast, kus kasvavad mandariinid jm puud. Muruniiduk on vist aastast 1950. Mürises jubedalt, lisaks vibreeris käes hullult. Mina ei suutnud seda teha ning Silver hakkas müttama. Õigemini oli see hein mida niitsime, liiga pikk muru jaoks. Hakkasin veel oksi lõikama, kust ei saanud korralikult niita. Lõpuks tuli ka Graham luurama, et mis me teeme. Ta tahtis rahulikult raamatut lugeda tagaaias. Aga kus sa sellega, ning tuli appi. Me Silveriga võtsime ühe puu maha. Ja hakkasime oksakääridega möllama. Enne kui aru saime, olime juba jõudnud siia ettepoole aeda, kus suur palmipuu. Isegi Emma tuli appi, Elliott läks tööle. Kõigepealt likvideerisime lõkkeplatsi, mis sai Aaroni sünnipäeval tehtud. Aia ääres on suur- suur puu, mis tuleks täitsa maha võtta. Muidu enne kui puule ligemale saada, tuli väiksemad oksad eemaldada. Ma siis küsisin Grahami käest, et mis selle võsaga teeme, kuna tal olid käärid käes ja sattus hoogu lõikamisega. G: „Võtame maha!” OK!. Nõme võsa, sellel elukal olid 3x suuremad okkad kui tikripõõsal. Silver on ära kriimustatud.
Ja lõpuks hakkasime juba suurt puud lõikuma. Jules jõudis ka töölt tagasi ja vaatas, et mis toimub. Jules ise kardab kõrgust a ikka üritas ronida igale poole saag näppus :D Suure puu all on mingi kahtlane kuur, kõik arvasid, et ei kanna see miskit, aga Silver ronis nagu noor nugis sinna katusele ning saagis suure oksa maha juhuuu, 0:1 meie kasuks! Lõpuks jäi siiski võitjaks puu..... skoor 1:2 puu kasuks :S Meil kõigil saba jalgevahel ning näod pikad deem juuu stupid treeee :P We will be back!!!! Dave, kes meilt üüri käib võtmas, astus ka korraks läbi ja imestas. Mis te siin ikka müttate, tulge parem minu koju, vaja paar asja teha, ma maksan teile. Graham/ Silver/ Piret ühest suust- Millal? Me võime kohe tulla! No jah... jutt, jutuks. Siis otsustasime jälle burkse teha, nämma.
Kitten hängis kogu selle aja tagaaias. Ajas ämblikke ja sisalikke taga. Muidu polegi rääkinud eriti Kittenist. Ta on ülbe kass, nagu meil koduski. Täna öösel kell 5:30 hakkas karjuma uksetaga ja nii 15 minutit järjest. Käis kõik uksetagused läbi ja kraapis, laske sisse tõprad! Lõpuks mul viskas siibrisse ja lasin ta tuppa. Aga selleasemel, et tänulik olla ja rahulikult magama jääda, hakkas tema tekki lutsutama. Tal selline nõme komme, et enne kui magama jääb, peab teki läbimärjaks lutsutama. Igaljuhul lõpuks jäi rahule. Tavaliselt ta valib õhtul kuhu tuppa magama läheb, aga reegel on see, et 5, 6 hommikul hakkab pihta lutsutamine ja siis jalaga tagumikku- uksest välja! Täna oli vastupidi- laske sisse, mjäu, mjäu! Iga kord kui Kitten tahab õuest tuppa tulla, hüppab ta kõigi nelja käpaga ukse külge kinni. Meil on kaks ust, välimine on putukavõrguga, selle külge ta kogu aeg kargabki. Ronib täitsa üles välja ja siis kui hakkad teda võtma ukse küljest ära, hoiab tema 20 küünega kinni ja ei lase lahti. Tuleb tuppa ja hakkab karjuma- tahan piima! Läheb külmkapi juurde ja karjub. Kui keegi ei tule, siis tuleb kutsuma, et valage mulle piima! No on elukas, väike ülbik! Ning kui tualett on korrast ära, ega tema sinna ei lähe! Muidu ehitasime talle õllekastidest maja. Katuse ja korstnaga. Numbriks 25A :). Nõudsime siin Dave`i käest, et kui ta järgmine kord tuleb, et siis ei võta ainult meie käest üüri, vaid Kitten peab ka üüri maksma.
Täna möllasime aias 4 tundi- kõik on minu süü! Tahtsin ainult muru ära niita, aga läks teisiti. Alustasime sealt täitsa tagant aiast, kus kasvavad mandariinid jm puud. Muruniiduk on vist aastast 1950. Mürises jubedalt, lisaks vibreeris käes hullult. Mina ei suutnud seda teha ning Silver hakkas müttama. Õigemini oli see hein mida niitsime, liiga pikk muru jaoks. Hakkasin veel oksi lõikama, kust ei saanud korralikult niita. Lõpuks tuli ka Graham luurama, et mis me teeme. Ta tahtis rahulikult raamatut lugeda tagaaias. Aga kus sa sellega, ning tuli appi. Me Silveriga võtsime ühe puu maha. Ja hakkasime oksakääridega möllama. Enne kui aru saime, olime juba jõudnud siia ettepoole aeda, kus suur palmipuu. Isegi Emma tuli appi, Elliott läks tööle. Kõigepealt likvideerisime lõkkeplatsi, mis sai Aaroni sünnipäeval tehtud. Aia ääres on suur- suur puu, mis tuleks täitsa maha võtta. Muidu enne kui puule ligemale saada, tuli väiksemad oksad eemaldada. Ma siis küsisin Grahami käest, et mis selle võsaga teeme, kuna tal olid käärid käes ja sattus hoogu lõikamisega. G: „Võtame maha!” OK!. Nõme võsa, sellel elukal olid 3x suuremad okkad kui tikripõõsal. Silver on ära kriimustatud.
Ja lõpuks hakkasime juba suurt puud lõikuma. Jules jõudis ka töölt tagasi ja vaatas, et mis toimub. Jules ise kardab kõrgust a ikka üritas ronida igale poole saag näppus :D Suure puu all on mingi kahtlane kuur, kõik arvasid, et ei kanna see miskit, aga Silver ronis nagu noor nugis sinna katusele ning saagis suure oksa maha juhuuu, 0:1 meie kasuks! Lõpuks jäi siiski võitjaks puu..... skoor 1:2 puu kasuks :S Meil kõigil saba jalgevahel ning näod pikad deem juuu stupid treeee :P We will be back!!!! Dave, kes meilt üüri käib võtmas, astus ka korraks läbi ja imestas. Mis te siin ikka müttate, tulge parem minu koju, vaja paar asja teha, ma maksan teile. Graham/ Silver/ Piret ühest suust- Millal? Me võime kohe tulla! No jah... jutt, jutuks. Siis otsustasime jälle burkse teha, nämma.
Kitten hängis kogu selle aja tagaaias. Ajas ämblikke ja sisalikke taga. Muidu polegi rääkinud eriti Kittenist. Ta on ülbe kass, nagu meil koduski. Täna öösel kell 5:30 hakkas karjuma uksetaga ja nii 15 minutit järjest. Käis kõik uksetagused läbi ja kraapis, laske sisse tõprad! Lõpuks mul viskas siibrisse ja lasin ta tuppa. Aga selleasemel, et tänulik olla ja rahulikult magama jääda, hakkas tema tekki lutsutama. Tal selline nõme komme, et enne kui magama jääb, peab teki läbimärjaks lutsutama. Igaljuhul lõpuks jäi rahule. Tavaliselt ta valib õhtul kuhu tuppa magama läheb, aga reegel on see, et 5, 6 hommikul hakkab pihta lutsutamine ja siis jalaga tagumikku- uksest välja! Täna oli vastupidi- laske sisse, mjäu, mjäu! Iga kord kui Kitten tahab õuest tuppa tulla, hüppab ta kõigi nelja käpaga ukse külge kinni. Meil on kaks ust, välimine on putukavõrguga, selle külge ta kogu aeg kargabki. Ronib täitsa üles välja ja siis kui hakkad teda võtma ukse küljest ära, hoiab tema 20 küünega kinni ja ei lase lahti. Tuleb tuppa ja hakkab karjuma- tahan piima! Läheb külmkapi juurde ja karjub. Kui keegi ei tule, siis tuleb kutsuma, et valage mulle piima! No on elukas, väike ülbik! Ning kui tualett on korrast ära, ega tema sinna ei lähe! Muidu ehitasime talle õllekastidest maja. Katuse ja korstnaga. Numbriks 25A :). Nõudsime siin Dave`i käest, et kui ta järgmine kord tuleb, et siis ei võta ainult meie käest üüri, vaid Kitten peab ka üüri maksma.
väga tore ja lõbus lugu.Tublid olete
VastaKustutaait2hh jahh. huvitav miks inimesed oma nime ei taha avaldada.....
VastaKustutaTere
VastaKustutaLeidsin kuskilt, ise ka ei tea enam kust, teie blogi- mõtlesin, et äkki osutub kasulikuks, kuna ise olen ka augusti keskel perthi lendamas (nagu seda praegu pool eestit ilmselt teeb:D)
Ja siis nüüd tekkiski üks küsimus, seoses esimeste asjadega, mis te tegite, nimelt pangakonto ja tfn. Nende jaoks peaks ju kindel aadress olema, kuid teie jutu põhjal saan ma aru, et kui te neid asju taotlesite, siis elasite alles hostlis ja kolisite üsna varsti peale taotlust kohe ka ära sealt. nimelt siit kaugelt uurides on jäänud mulje, et nende asjadega läheb kuni 2 nädalat aega ja dokumendid/kaardid saadetakse postiga koju. lisaks on nende juures just põhikriteeriumiks see, et oleks püsiaadress. Kuidas te siis need asjad lõpuks korda saite?
Võid vastata ka meilile, võibolla lihtsam- liisi.liivlaid@gmail.com
See Kitten on teil ju täiesti Pireti näoga kass :D
VastaKustutaMkmm Piret meil ju kettunaama:P
VastaKustutaAnne, sa pole mind 3 kuud näinud ja juba ma olen kassi nägu.... hmmm
VastaKustuta