New ride

Hello! Lõpuks peale kahetunnist ootamist, sain ka enda kätte arvuti. Silver ütles, et kohe annab kui pildid üles laetud, haa. 2 tundi möödus sellest hetkest. Vaja facebookis mängida jne jne jne :D:D
Mis siis vahepeal juhtunud on? Nädalavahetus möödus kiiresti. Reedel käisime suisa eestlaste niinimetatud kokkutulekul. Ega me muidu neid (loe: eestlasi) tikutulega taga otsigi kuid mõtlesime, et läheme ja vaatame mis inimesed sinna kohale ilmuvad.
Üks eesti tüdruk, kes tuli aussi alles kuu aega tagasi, mõtles siis, et korraldab kokkusaamise. Kohale tuli umbes 30 inimest. Me olime esimesed kes kohale jõudsid ja esimesed, kes lahkusid. Vaja ju laupäeva hommikul tööle minna. Muidugi olid kujunenud oma seltskonnad, kes juba enne teadsid üksteist. 10 inimest, kes alguses tulid, tutvustasid ka ennast ja nendega sai nagu pikemalt räägitud. Aga teised ütlesid ainult tere ja kogu moos. No jah. Ausalt öeldes meeldis meile rohkem jutustada kolme Uus- Meremaalasega, kui eestlastega. Kuulujuttude järgi lõppes pidu Rottnesti saarel. Ei tea kui tõele see vastab :D

Laupäeval sai jäätisega jälle tegeletud. Õhtul aga toimus Wekesha sünnipäeva üllatuspidu. Wekesha on pärit Keeniast. Josh siis meelitas ta oma majja kohale, nimelt sai Kesal telefon tühjaks ja sedasi mängis kaardid ise kätte. Josh haaras sabast- läheme laeme telefoni täis minu juures. Mis siis juhtus? Kari inimesi karjub: Happy Birthday Kesh! Poiss oli nii ehmunud, et hüppas ukse pealt tagasi ja õlu mis tal käes oli lendas kõik vupsti näkku :D Nii ehmatanud ja shokis! Tegelt oli hea meel, et ei suutnud tükk aega uskuda, mis toimub. Kõik oli James’i süü, tema tahtis korraldada üllatuspidu.
James kallas ka oma kott-tooli tühjaks. Terve põrand oli seda valget ollust täis, igaljuhul väga lahe.

Pühapäeval saadeti mind järjekordselt Wanneroo racewayle. Kuigi algul pidin minema koos Silveriga Scarborough Beachi. Seekord kihutasid seal mootorrattad. Aga kuna inimesi oli nii vähe, siis enamus ajast lihtsalt istusin. Jätsimüük ei läinud üldse....

Ostsime siin endale ka uue auto- Mitsubishi Verada 3 litrane 1994 a, automaatkastiga. Vanal masinal läks starter katki ning otsustasime siis, et aitab, ostame uue masina. Autol on täiselekter kliima jne igastahes tibens tobens:D pilte siis kah. Ainult värv on maha tulnud natuke. Üks jama oli veel autol. Nimelt platsi pealt kust auto ostime, oli masina aku tühjaks saanud. Koristaja, mingi india tüüp, oli jätnud autol tuled põlema. Ja seoses sellega, nõudis automakk PIN-koodi. Morley Mitsubishi teenindus ütles, et ei saa aidata- liiga vana auto. Lõpuks otsustasime, et läheme auto eelmise omaniku juurde ukse taha. Elab siinsamas Morleys. Mees oli nii üllatunud, mõtles, et ei näe seda autot kunagi. Aga koodiga ta meid aidata ei osanud, käskis helistada South Austaralia osariiki, kust auto osteti. Helistasime siis Midlandi teenindusse. Öeldi- $55, võtab aega umbes 45 minutit ja VIN koodi järgi võtakse kood välja. Great! Maksame siis 55 taala, mis teha. Kohale jõudes, võttis tüdruk selle koodi 2 minutiga välja ja ei küsinud raha ega midagi. No saa nüüd siis aru, mis värk on...?!

Vana masinaga oli huvitav seiklus. Bensiini oli vaja, aga selle asemel, et hommikul tankida, mõtlesime, et tangime kui hakkame farmist kodu poole sõitma. Esiteks see masin ei läinud käimagi. Tauno lõi starterile haamriga ja auto käivitus. Bensukas asus sealt 4 km kaugusel. Viimane pööre, mille bensukasse tegime, asus väikse kallaku peal. Jokk. Bens otsas. Õnneks läks sealt üles ja me pidime paar meetrit autot lükkama tankimismasinani. Irwww. Teised kõik vahivad. Silver karjub- ahh benss sai otsa, irwwww. Käima saamine oli kah omaette ooper. Et tankast välja saada, pidime seda lükkama mäest üles, aga auto raske kurat! Ma ei suuda seda üksi lükata. Aga õnneks peale jamamist saime ikka käima. See oli kallis bensukas. Seega pidime kuskilt veel kütust juurde võtma. No ja muidugi lükkasin ma masina jälle käima. Tugev tsikk, irwww. Lähme kähku minema!! Kõik vahivad jälleeeeee :D:D


Koduseid uudised niipalju, et vaikselt hakkame inglasi- kui rahvust juba vihkama. Isegi Graham ning Jules ei korista enam. Tõmmavad lihtsalt vaiba harjaga puhtaks. Läpakas vedeleb igal pool, päikseprillid diivani peal. Hunnik raamatuid köögis söögilauapeal Mitte midagi ei mahu enam laua pealegi. Koristusgraafikust pole ka abi, kõigil on jumala pohhui. Seega miks peaksime ka meie orjama?!
Inglased nagu näha on üks räpane rahvus k ui kööki satud söömise ajal on tunne nagu oleks sigalasse sattund julm matsutamine käib :D:D:D
Ning egas siis korraga peeretamine, matsutamine ning krooksumine pole miski kunst, alati toimub see loomulikult siis kui raffast palju ümber on....

Graham ning Jules ostsid nüüd endale kummist suure basseini. Mahutab u 5000 liitrit?!? Ise on siin riigis ainult max 7 kuud veel. Nemad plaanivad kiirelt jalga lasta, ei taha teist aastat siin olla. Pealegi kui on kuum ilm, siis minnakse randa, mitte ei ronita basseini, kus vesi külm. Ise ostavad mingit saasta kokku alati ning kui me mokaotsast mainisime et automakil koodi mahavõtmine läheb 55 taala maksma, siis imestati- issand kus raiskavad !?!?! MISMÕTTES NAGU ?!? Inimesed on erinevad, mis teha....

Aeg magama minna, käed- jalad- kondid valutavad. Pealegi kell 21:30, penskarid magama!!! Und!