The Wave Rock

Sau

Lõpuks sõitsime vaatama Wave Rocki, mis asub 350 km kaugusel Perthist. See on laine kujuline kalju, mis on miljonite aastate jooksul moodustunud. Sõit algas hommikul kell 7. Sõitsime läbi mitmetest masendavates küladest- noh ses mõttes, et linnas on 1 peatänav, 1 kirik, natuke püsielanikke ja see on kõik. Nägime koerte surnuaeda, mis asus 2 küla vahel, täiesti tee ääres. See oli küll väike, aga mõned koerad olid maetud aastal 1970, nii et suht vana surnuaed. Sealt natuke edasi sõites nägime soolajärve. Pidurdasime kiiruse 150 pealt nulli ja tagurdasime tagasi. Sool, mis sool ja natuke ka vett imbus soola alt välja. Ilma päikseprillideta seal olla ei saanud, kuna see valgus oli pimestav. Igaljuhul väga lahe oli seda oma silmaga näha. Lõpuks jõudsime Hydeni nimelisse linna, kus Wave Rock asub. Üritasime surfata seal kaljul, aga kui ei oska, siis pole midagi teha :D. Ronisime ka selle kalju otsa- tuleb välja et see on päris suur kivi- õigemini graniit. Ja selle lähedal on igasuguste imelike kujudega kivisid- nagu The Hippos Yawn (jõehobu haigutus). Isegi seal „suus” seistes oli näha, et suulagi oli ka täiesti ilusti moodustunud. Nägi täpselt välja nagu jõedobu- nii lahe! Paarkümmend kilomeetrit sealt eemal asus üks koobas, kus vanasti elas aborigeen nimega Mulka, kes sõi lapsi. Isegi laste käejäljed on koopa seinte peal.

Mõtlesime mida edasi teha. Kuna Hydeni lähedal muid vaatamisväärsusi pole, tuli otsustada kuhu poole edasi minna. Kas lõunasse, põhja või ida poole? Kas minna Kalgoorlie ja vaadata ringi kullakaevandustes? Läksime põhja suunas ja plaanisime ööbida kuskil hotellis. Et hommikul Pinnacle poole kimada. GPS muidugi näitas külavaheteid kust saab otsem ja nii me sõitsime 1 realisel teel. Paar rekat tuli ka vastu, siis pidi täitsa põõsasse sõitma. Kusjuures mõne koha peal olid sildid üleval, et järgmised 10 kilomeetrit kulgeb ainult 1 rida- Great! Üks linnuke siis mõtles tükka aega, kas minna tee pealt ära või mitte. Aga kuna kiirus oli suur, siis ta ei jõudnud seal minema lennat ja niimoodi ta lendas auto all ribadeks. Sulgi lendas kahte lehte täiega, nagu padja seest :D. See oli me ainuke roadkill. Õnneks ühtegi kängurut ette ei jäänud. Ma nägin ainult ühte ja see oli ka kraavis sussid püsti visanud.

Lõpuks taipasime, et pole mõtet võtta hotelli, kuna kodu asub ainult 3 tunni sõidu kaugusel. Niisiis võtsime kursi Perthi poole ja hakkasime kimama. Plaanis oli siis järgmine päev edasi minna Pinnacle vaatama. Aga kõik olid sõidust surmväsinud. Sõitsime läbi umbes samasuguse ringi nagu pildi peal. Selliste tuuride eest aga küsitakse hingehinda. Me maksime ainult bensu eest ja ostsime mõned suveniirid kah. Silver näitas veel Yorki linna kah. Jõudsime koju kell 7 õhtul ning läbisime 800 km.

Jõulud siis tulevad vaikselt, mitte mulle vähemalt, mul täitsa savi nendest- no pole ju lund, perekonda, ega kuusepuud. On vaid päike, palmid ja rand. Nüüd on isegi poed avatud pühapäeviti, et raffas saaks kõik vajalikud ostud ära teha.

Panen paar pilti elamisest kah. Oleks see maja vaid enda oma.... Elutoas siis näete 10 taalast diivanit. Ja täiesti tasuta saadud ilus klaaslaud, millel pole mitte ühtegi kriimu. Siin on selline komme, et teatud aja tagant inimesed viskavad oma mittevajalikud asjad minema ja siis prügifirmast tulevad inimesed kohale ja viivad need ära. (või siis prügikollid nagu meie, irw). Kui mõned korraldavad Garage Sale`i, et asjade eest raha saada. Siis rikkamad lihtsalt viivad oma korralikud asjad maja ette. Silver nägi ühte suurt- suurt telekat, mis oli omanikule „vanaks” jäänud nagu ta ütles. Et oli vaja juba uus osta. No mis sa kostad, raha nii palju, et vahetame uue vastu välja. See telekas oli väärt oma 20 000 eeki kindlalt. Kui me peame siit ära kolima, siis müüme viimse kui asja maha. Miks peaks need tasuta ära andma kui nägime hullult vaeva, et kõike seda kraami omale saada ning raiskasime ka hullult raha nende asjade peale! Vat nii.