Bodyboarding...

Niiiiii, millest siis alustada? Pole reisind, pole kuskil käinud- ainult töö ja trenn. Ilmad on olnud parajalt soojad, kuskil 30-ne kraadi ringis. Bodyboardid välja ning ookeani möllama! Mõni päev on lained mõnusad- kõik ootavad pingsalt uut lainet et surfata või ujuda läbi laine. 1 päev ma kaotasin oma päikseprillid ära, nii et olin laksti vee all. Nüüd alati võtame päiksekad ära, enne kui vette läheme. Ja kui laineid pole, siis nagu polekski seal midagi teha :D Üks päev meil oli mõnus päike rannas, aga koju jõudes öeldi, et väike torm läks üle. Mõned katused olid pealt ära lennanud meie lähedal ning majad elektrita.

See „laine“, mis Jaapanit tabas oli ikka jube- Mõtle kui pika sõidu selle peal oleks saanud.... Paar kuud tagasi oli siin tsüklonihoiatus, aga see läks õnneks mööda. Väike torm tabas Yorki ja linnu sisemaal, mitte rannikualal, nagu alguses arvati.

Kui on liiga palav väljas, siis kass magab kamina ees, külma kivi peal ja välja ei tiku. Üldiselt ta on viimasel ajal alati kell 5 hommikul üles ajanud ja õue tahtnud. Magab minu koha peal kui ma öösel töölt koju jõuan. Vahest kui tahab tuppa, siis ta ei viitsi hüpata, vaid teeb mjäu. Ning muidugi keegi laseb ta sisse. Milleks hüpata? Üldiselt pole ta kunagi öösel väljas olnud. Aga üks öö see juhtus, sest teda ei olnud kuskil näha. Hommikul ilmus ukse taha ja tahtis nii väga tuppa. Silver muidugi kohe ei lasknud, tegi hommikusi toimetusi ning siis lõpuks otsustas ukse avada. Oi, kuidas kass puges- sorry, et öösel väljas olin.... Vist juba teate, et Blackjack sööb meil imelikke asju- tarretisest avokaado ja sisalikeni. Nüüd avastas ta kohvioad....njah...

Üks päev tõi ta tuppa suure papagoi, aga õnneks see sai hambust minema ning lendas kohe õue tagasi. Tavaliselt toob ta väikseid sisalikke tuppa ning mängib nendega. Kirjutaks veel ämblikutest, kes novembri – jaanuari kuus ründavad! Kolme kuu jooksul nägime 3e redback spiderit. Üks rippus vannitoas, teine õues- mille võrgust ma läbi astusin kui läksin õue- päise päeva ajal veel! Ning kolmas katuse all. Muidugi siis tuli meelde pilti teha, kui nende kõigiga oli 1-0 tehtud!

Ühe ämbliku saime küll pildile, mis meile tuppa hüppas- see oli päris õudne ja hirmuäratav. Ihukarvad tõusid kehal püsti! Igaljuhul viskasime ta õue ning paari päeva pärast oli see sama elukas me magamistoas, kaardina peal. Ei tea kuidas???

Allan läks meil puhkusele, sest ta ema saabus Austraalia mandrile. Nüüd ootame neid nädala lõpuks koju..

Hetkel kõik, tsauki!