Bali

Novembri keskel oli mul võimalus ära käia Balil. Seekord kahjuks üksi, sest tegemist oli nn firma jõulupeoga. Need 3-4 päeva mis ma seal olin, jäi muidugi väheks, aga sain ikkagi ülevaate, milline Bali tegelikult on.

Õnneks meie hotell oli super- 4* hotell. Algul vaatsin, et mis mõttes see asub suure tee ääres? Aga liikudes edasi fuajeesse ja edasi basseini juurde, polnud autode müra kuuldagi ja kõik oli super. Firma omanik ja ta naine võtsid meid seal vastu ning läksime uhkesse restorani õhtust sööma. Alguses ei teadnud keegi meist et see mingi „fancy“ koht on. Rahatähed on Balil väga suured- 50 000 on umbes 5 dollarit, 100 000 on 10 dollarit jne. Õhtu jooksul sain juba aru, et varsti on kõik raha läinud- 50 000 siia takso peale ja teine 50 000 tagasi taksoga jne jne. 600 000 õhtusöögi eest ning kogu mu raha selleks õhtuks mis oli kaasa võetud, oligi läinud. Silver sai kodus naerukrambid kui kirjeldasin et miljon läks siia ja teise miljoni raiskasin teiste asjade peale.....

Õnneks polnud seal meeletult kuum, aga samas polnud ka jahe. Paar korda sadas padukat. Nimelt reede õhtu, kui ootasime viimaseid töökaaslasi Balile, olime rannas. Mõtlesime, kas pääseme tagasi hotelli- naljatasime, et nüüd tuleb tsunaami. Aga õnneks saime tagasi hotelli, mitte küll kuivalt. Enamus ajast vedelesin ma basseini ääres ja jõin kokteile. Shoppamisest keeldusin, kuigi pidin seda ikkagi tegema. Nimelt tulin tagasi hunniku DVD-ega, mis oli mõeldud ülemuste lastele. Ja Silver siis kirjutas nimekirja „paar“ DVD-d juurde. Õnneks pole kauplejad seal nii pealetükkivad kui Tais- ei jookse järgi ja ei ürita meeletult peale käia. Ozzi aksent on neil ilusti ära õpitud nagu Egiptuses osatakse soome, eesti või vene keelt. Kui mina oma suu lahti tegin ja ütlesin et olen Eestist, siis enamus ei teadnud, kus see on- pakuti, et olen Norrast, Rootsis. Ja nii ma siis ütlesin erinevatele kauplejatele, et olen Soomest, Rootsist või hoopis Norrast. Aussi tagasi jõudes nägin poes neid samu tuttavaid käe- ja rahakotte naistel. 10 taalaga Gucci käekotti osta, pole muidugi paha....

Inimesed on Balil palju tolerantsemad ja ei vahi järgi, nad on harjunud turistidega. 90% Bali turistidest on just pärit Western Australiast, sest see on Perthist vaid 3,5 h lennukisõidu kaugusel. Kuna Austraalias on reisimine kallis, siis nüüd sain aru, miks paljud ozzid just sinna lendavad ja nii väga armastavad seda Balit. Mina pole sinna kunagi minna tahtnud. Eelkõige peab meeles pidama, et see on ikkagi 3-nda maailmasõja riik. Teede olukord on seal jube, autodis-mopeede liiga palju. Ma ei tea kuidas see võimalik on, et sellisele väiksele saarele mahub 3,9 miljonit elanikku. Viimaste aastatega on sinna kolinud inimesi kõrvalt saartelt, et leida tööd, kuna turiste on Balil meeletult.

Nagu ma ütlesin, et midagi eriti ei näinud. Teised töökaaslased läksid kohe shoppama, mina keeldusin. Viimasel päval läksin siis raamatupidajaga koos riisipõlde vaatama. Kell 6 hommikul minek ja enne seda sai kell 3 öösel magama, kuna meil oli väike õhtusöök. Riisipõllud asusid 1,5h sõidu kaugusel. Seega nägin natuke nn Bali päriselu. Kohalikud marketid olid jubedad- kõik puu-köögivili mis oli maha kukkunud jäigi sinna vedelema. Vanad, räämas marketid, majad; meeletult kodutuid koeri.

Kui me jõudsime riisipõllu juurde, mis asus samamoodi tee ääres, oli kõik muu unustatud. Lihtsalt võrratu vaatepilt! Nii rahulik ja vaikne. Ronisime riisipõllult alla teisele poole ja nägime kuidas riisi tegelikult korjatakse- ikka käsitsi. Seejärel sõitsime paar kilomeetrit edasi, et näha teist riisipõldu. Seal tutvustati meile erinevaid puuvilju-taimi ja pakuti maailma kallimat kohvi, millel nimeks Kopi Luwak. Need kohvimarjad läbivad tsiibetkassi seedekulgla. Aga kuna kohvioad on raskesti seeditavad, tulevad nad välja tervetena, ainult marja selle ümbert suudab ta ära seedida. Pärast korjatakse oad kokku ja pestakse hoolikalt läbi ning röstitakse. Anti meile võrdlemiseks nuusutada ka tavalist kohvi, mille lõhn polnud sugugi hea. Kopi Luwak aga lõhnas suurepäraselt. Kuna ma eriti kohvisõber ei ole, võtsin ikkagi prooviks pitsisuuruse nn tassi- Mine tea millal veel võimalus tuleb, et maailma kallimat kohvi proovida, eksole! Rüüpasin ainult ühe sõõmu (igaksjuhuks, pärast hakkab veel paha). Üldiselt tuleb vaadata, mida Balil süüa- nt ei tohi seal süüa salatit, sest nad pesevad seda tavalise veega. Ja hambaid peab pesema ka pudeliveega jne (Nagu ikka- 3nda maailmasõja riigis). Selle tassi eest maksin 50 000 ruupiat ehk 5 taala. Väidetavalt on see ka Oprah´i lemmikkohv. Oleks meil rohkem aega olnud, olek 45-minutilise sõidu kaugesel näinud ka vulkaani. Ehk siis järgmine kord. Kell 11 olime juba tagasi hotellis, et teha checkout ning hakata liikuma lennujaama.

Meie kõigiga läks väga hästi. Miks ma seda ütlen? Nimelt on siin meedias viimasel ajal läbi käinud nii palju halba Bali kohta. Kuu aega enne minekut, oli Balil väike maavärin. Siis toodi sealt üks naine koju metanooli mürgitusega ja pea-aegu et oleks ka veel pimaedaks jäänud. Seega loeti mulle kodus sõnad peale, et ei mingeid kahtlaseid kokteile!!! Seejärel võeti üks 14-aastane poiss kinni, kes üritas narkotsi osta. Nii ta istus seal Balil vangis mõned kuud, enne kui tagasi aussi lasti. Eriti ettevaatlikult peab Balil vaatama, kuhu sa astud. Seal on nii palju juhtumeid olnud, kus inimesed kõnnivad kõrvuti ning järgmisel hetkel on teine kadunud- kukkus auku, mis on asfalti sees. Viimane uudis on selline, et üks mees sai surmava elekrilöögi kuna tõstis käe püsti ning katsus mingit silti. Nii et mõelge järgi, kas te tahate ikka Balile minna??

Paljud sõbrad- tuttavad kommenteerisid, et WOW, tahaks ka töötada sellises fimas, kus viiakse jõuluüritusel Balile. Oodake, kui loete, mida üks firma tegi. Nimelt nägi mu boss lennujaamas ühte tuttavat konkureerivast firmast. Nemad tulid just tagasi LA-st, kus olid nädal aega ning veel koos peredega! Vat niimoodi korraldadakse Aussis jõuluüritusi! Ja meie firmas on äge töötada?? Tegelt ei kurda- see Bali tripp jääb meelde ning loodetavasti saab jägmine aasta LA-sse koos perega puhkama :D!!!!


Mina ei tee siiamaani vahet Tai ja Bali elanikel-toidul-kommetel. Sest need on nii sarnased.  Aga minu arvates on Balil sõbralikumad inimesed, tais süüakse rohkem vürtsikamat toitu. Üks asi, mis hakkas silma- ohvriannetsed pandi alati palmilehtede peale, nagu kõrvaloleval pildid näha.

Üldiselt ma arvan, et isegi läheks Balile tagasi koos Silveriga, et näha rohkem loodust ja ilusaid templeid, mis asuvad saare teises otsas. Kontrast on muidugi suur- auklikud teed ja vaesus ning järgisel hetkel võrratud vaated ja riisipõllud....

Uute reisilugudeni,

Pirx