Jälle see talv!!

Hellõu, hellõu

Saabunud on talv, mis tähendab seda, et vihma kallab täiega. Kõige nõmedam ongi see, et 10 minutit paistab päike, siis kattub taevas süsimustade pilvedega ja hakkab jälle sadama. 10 minutit hiljem jääb vihm järgi. Ning hakkab kõik otsast peale. Just siis kui mõtled, et võiks poodi jalutada, hakkab jälle sadama. Uudistes öeldi, et see on kõigi aegade teine talv, kus on nii külm olnud, -0,6 kraadi. Viimati oli nii jahe aastal 1983. Silver ja Allan läksid eelmine nädal Kalgoorlie. Silver hakkas kell 6 hommikul startima ja auto oli jääs!!! Nüüd on sadanud juba nädal aega järjest ja öösiti on kraade 5 või 8 või nii. Päeval max 18. Üks pilt sellest, kuidas tagahoovist on saanud väike järv! Kõige naljakam on see, et hobused on muutunud partideks!! Või siis on see võimalus, et ma olen lolliks läinud ning ei näe õieti?? Aga pilt ka sellest, kui ei usu!

Glen ja Mel läksid ka lastega Kalgoorlie ning Silver jõudis täna tagasi. Seal ilmad natuke ilusamad kui Perthis. Allan tuleb tagasi järgmine nädal ja viib meid loodetavasti lennujaama. Tahaks juba Taisse sooja minna, krdi külm on siin. Brrr!! Ei naera seal Eestis, me teame küll, et teil oli talvel -26. Aga meie jaoks on -0,6 külmmmmmm!!!

Aaron on ka tagasi! Algul ei pidanud ta üldse Perthi tulema, aga segased asjaolud tema maja rentimisega jne, tõid ta siia. Nüüd ta plaanib ühe maja maha müüa, et oleks lihtsam. Kahte maja ikka annab hooldada- ses suhtes, et rentnikud leida jne. Seega arvatavasti kolime me tagasi Bayswaterisse novembri kuus. Küll mitte sellesse samasse majja, vaid uuemasse ja natuke paremasse. Sest selle vana maja müüb ta maha. Majast, kus praegu elame muidugi loobuda ei tahaks, meeldib siin õudsalt. Aga nõme on see, et iga kuu peab olema summa arve peal, mis automaatselt maha läheb ning need inspectionid. Need läbivaatused nohh- iga kolme kuu tagant. Kas aed on korras, pliit puhas, vaibad plekkidetta jne jne. Lähipäevil lendab Aaron Inglismaale oma õe lõpetamisele. Ning siis jälle tagasi Taisse. Ei teagi millal aussi mandrile jälle satub. Küll ikka reisib kogu aeg!

Kass naudib täiega õueskäimist. Aga kui vihma sajab, siis tema õue ei kipu. Kohe on toas tagasi. Või üritad ta õue lükata, siis vaatab sellise näoga otsa- MIS??? Ma pean õue minema väää??? Nalja teed väää??

Väike pildiseeria ka- paar nädalat tagasi tehtud, kuidas kass naudib peesitamist.

Niisiis 20-ndal lendame Malaisiasse, kohe edasi Phuketi. Oleme seal 5- 6 päeva. Edasi võib-olla Koh Taole, Aaroni ööklubi üle tsekkama. Peale seda peab kuidagi jõudma Bankoki. Tutvuks linnaga mõningad päevad ja siis lend tagasi Kuala Lumpuri. Kuna eelmine kord ei jõudnud seal ringi vaadata, nii kiire oli aussi tulekuga (irww), siis sel korral loodame rohkemat näha. Tagasi jõuame 10.august. Eks siis selgub, kas peesitamise vahepeal jätkub aega ja tahtmist ka blogis midagi kirjutada. Kui ei, siis saate reisiuudised alles augusti teisel nädalal!

Senikaua aga nautige oma 30-ne kraadist kuumust, niikaua kuni seda jagub!

Tervitades ja igatsedes suve,

Piret & Silver

Kommid

Väike teema sellest kuidas valmistatakse komme. Kesklinnas on pood, kus klientide silme all tehakse täiesti uskumatuid maiustusi. Lõpuks oli meil võimalus kõik pildile saada, kuna enam ei pea suurt aparaati kaasa tassima, vaid pistan väikese käekotti. Vaatasime juba tükk aega kuidas nad üritavad kommi sisse kirjutada It`s a Boy, kui lõpuks tuli meelde et saame ju pilte ka teha!
Tähed siis moodustatakse nii, et võetakse näiteks sinist värvi kommiriba ja pannakse see valge riba peale. Te niikui nii ei saa aru, mida mõtlen, seda on raske seletada. Iga täht tuleb moodustada omamoodi ja tuleb ka mõelda sellele, et tähed valetpidi ei lähe. Muidu võib välja tulla- It´s a Yob näiteks. Igaljuhul lõpuks pannakse ribad üksteise peale, keeratakse rulli, kaetakse valge, siis sinise ribaga. Ja hakatakse seda venitama, nii peenikeseks, et tulevad õige suurusega ümmargused „pulgad“ ja need tehaks katki- väikesteks kommideks.
Suur kommitükk on sooja pliidi peal, millel on 100 kraadi ja teine laud on tavaline- toatepmeratuuril, kus siis need kommipulgad natuke jahtuvad, et saaks hakata tükeldama. Lisaks kirjutamisele, teevad nad ka erinevaid pildikesi kommide sisse- näiteks koala, süda, happyface jne. Omanik ütles, et ta õppis seda kunagi oma vanaisa pealt. Siis lukustas ennast 6 kuuks kuuri ja hakkas ise katsetama.
Igakord läheme sealt poest mööda ja vaatame suu ammuli kuidas neid tehakse. Lisaks saab neid alati maitsta kah! Mmmmmagus!

Eestlased siin, eestlased seal

Tere üle tüki aja. Ema tungival soovil üritan ennast käsile võtta ja kirjutada. Pole olnud inspiratsiooni ning pole viitsinud selle blogindusega üldse tegeleda.
Alustaks siis sellest, et oleme viimasel ajal suhelnud väga paljude eestlastega. Lisaks Kajale kolis meile sisse ka Allan. Kuna tal sai teises kohas üürileping läbi ja ta armastab kasse, siis loodetavasti ta ka hoolitseb meie kassi eest, kui me reisile läheme. Tänaseks on Kaja läinud- korraks hüppab eestist läbi ja siis tagasi Austraaliasse, Melbourni. Tema on meil selline tubli tüdruk, kes sai Melbourni Ülikooli sisse ja Tartu Ülikool maksab tema õpingud. Igaljuhul pöidlad pihku ja loodame, et talle meeldib seal ning saab seal hakkama.
Vahepeal ööbis meil siin ka vanglast välja saanud kutt. Nii, et 5 eestlast oli korraga ühe katuse all. Oleme teinud ka mõned grillõhtud, kus on eestlasi kokku tulnud oma 10-15. Saime tuttavaks ühe perekonnaga- nad kolisid Brisbanest Perthi elama. Ning neil on tütar, kes läheb varsti kooli, vist teise klassi juba. Lapsel inglise keel suus, paremini kui vanematel. Vahepeal ei tule tal eesti keelsed sõnad meelde, siis räägib inglise keeles. Igaljuhul neil on kindel plaan Austraaliasse elama jääda. Eks siis paistab, kas see õnnestub... Arvatavasti saame Tais kokku nende eestlastega, kellega saime tuttavaks Burswoodi kasiinos. Nemad lähevad tagasi koju, aga enne teevad Kagu- Aasiale ringi peale- Bali, Tai, Vietnam jne. Ning lõpetuseks nägin veel endise ülemuse tütart, kes ka Perthis peatub mõneks ajaks. Kui niimoodi edasi läheb, siis võib inglise keele ära unustada ju!
Kuulsin jutte, et linnas on mingi baar vms kuhu iga õhtu koguneb terve trobikond eestlasi. Meie neid taga ei otsi ja ei igatse. Ärge nüüd arvake, et me eestlasi vihkame. Lihtsalt saage aru- eestlased on eestlased. Hoiak, kadedus, joomine, ärakasutamine jne. Teate isegi. Ei viitsi nende eestlastega suhelda ja küsida, et kas MASU hakkab juba Eestis läbi saama????

OKEY, vahetaks teemat kah! Natuke lõbusamalt siis. Meie kass on täiesti hulluks läinud. Tegime talle operatsiooni ära. Aga Blackjackil polnud viga midagi- autos tuuseldas ringi, nagu polekski opilt tulnud. Ma veel küsisin Silveri käest, et kas peaks tagasi minema ja küsima, ehk jäi mõni tuimestus saamata??? Sest eelmine kord nägime ühte kassi, kes ka steriliseeriti ning teda pidi määrima teatud rohuga, et ta ei lakuks ennast. Lisaks pidi teda hoidma kuskil vaikselt toa nurgas, rahulikult. Hiljem taipasime, et sedasi vist toimitakse emaste kassidega. Igaljuhul nüüd oleme vaikselt teda õue lasknud. Seikleb õnneks maja lähedal ning naabrite juures. Autoteele pole eriti tükkinud, natuke kardab. Ja kui lähebki sinnapoole, siis oleme ta kohe karistuseks tuppa toonud. Nüüd juba nõuab kõva häälega- laske mind välja!!! Kohheee!!
Kass arvab, et ta on vist inimene. Sööme ühest taldrikust, magame ühes voodis. Oskab uksi lahti teha ja saab alati aru kui talle süüa hakkan panema. Hommikuti nurrub ja tuleb täiesti näo juurde. Et kas juba ärkad üles või ei??? Teed silma lahti ja kui vaatab selline nunnu nägu sulle vastu, siis ei saa ju vihane olla??? Mis siis et kell on alles vähe! Nimetaks siis mida ta sööb- avokaado, keedetud porgand, muffin, kook, peet, tarretis jne. Jahh ta sööb mul koogitüki nina eest ära. Ja ta sööb peeti, ärge uskuge, aga see on tõsi! Piima oma kausist ei joo, aga kui valada endale toidu kõrvale klaasi sisse- siis arvake, kes on kohal ja lakub piima?? Igaljuhul nalja temaga saab. Iseloomuga tegelane ja sellised meile meeldivad!

Glenil sai puhkus läbi ning tuli juba tagasi. Saime ilusti siin ilma temata hakkama. Kuigi ta kogu aeg helistas ja uuris, et kuidas läheb jne. Silver ütles, et Stop calling me, you are on a vacation! Aga ei mõjunud, mõni inimene ei oska vist puhata :D. Glen tähistas Sidneys ka oma 35-ndat juubelit. Kinkisime talle suure reisiraamatu, eesti kommi ja Saaremaa viina. Igaljuhul ta oli suht üllatunud ja kink talle meeldis! :)
Brandon ka üritas siin bossi mängida, aga Silver pani asjad paika. Ta teeb Gleni juures erinevaid töid- on mehhaaniku eest, hoiab aeda korras, parandab Gleni maja katust, basseini jne. Brandonil on krooniline mölapidamatus. Tal ei ole sellist võimet, et teha kahte asja korraga. Kui räägib, siis tööd ei tee. Saab ainult siis tööd teha, kui ei räägi. Ma ei saa temast mõni kord arugi- lihtsalt läliseb oma “pudi” keeles. Tema jutt läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Temaga koos olles lihtsalt noogutad, ütled mhmh, jep, okey. Siis teed nagu kuulad teda. Tegelikult aga mõtled omi mõtteid. Ta võib rääkida ühest asjast pool päeva, täiesti õudne nohh. See, et karavan auto küljest lahti ühendada või vastupidi võtab temal aega pool tundi või kauemgi. Kogu aeg tuleb teda tagant pushida, et kas seda tegid ja aitäh, Brandon, sa võid nüüd minna. Muidu ta lihtsalt aru ei saa! Lihtsalt segab oma lobisemise ja oma olekuga tööd! Lisaks näeb ta välja nagu 65 aastane vanamees. Nägu kortsus, ülepäevitunud, juuksed hallid. Tegelikult on ta ainult 45. Ükskord ta küsis, et arva, kui vana ma olen. No ja ma siis ütlesin- pakuks 65 ehk?? :D Uups, no ma ütlesin oma arvamuse ju!

Hetkeks kõik! Tsau

Kalgoorlie Super Pit (täiendatud piltidega)

Hei, vahepeal on palju huvitavat juhtunud. Aga panen hetkel teema Kalgoorliest.
Glen tahtis saata Allani Kalgoorlie (600 km Perthist eemal, sinna kuhu Ric ei jõudnud). Aga ma hakkasin vinguma, et tahan ka minna. Tahtsin kullakaevandust näha. Nu ja boss oli nõus, ning läksimegi kõik neljakesi (Allan, Glen, mina, Silver) sinna.
Kalgoorlies elab 35 000 inimest ja see on suht suur linn. Õnneks pole seal 2 kuud jäätiseautot nähtut, seega müük on hea. Boss tahab seal maja maha müüa ning Silver hakkas seinu värvima ning ma koristasin seal. Silver tuleb tagasi kolmapäevaks. Allan jääb tsipa kauemaks- järgmise nädala alguseni. Ma sain olla seal paar päeva, siis tulin Gleniga tagasi, kuna laupäeval oli mitu jalkamängu!
Igaljuhul kullakaevandus oli lahe. See on üks maailma suuremaid avatud kullakaevandusi. 3,5 km pikk; 1,5 km lai ja 440 m sügav. Trakid veavad 225 tonni maaki, põletavad 360 liitrit diislit tunnis. Sõidavad 15 km tunnikiirusega. Aastas kaevandatakse 85 miljonit tonni maaki, 800 000 untsi (22 680 kg) kulda, väärtus 900 miljonit dollarit. Sõit Kalgoorlie kestab umbes 6 tundi, algul on huvitav- Tee kulgeb läbi mitmete külakeste. Poolel teel sinna pole aga ühtegi küla. Ei näinud me ühtegi silti, mis näitaks kaugel on Kal. Lihtsalt lõputu sirge tee, ainult vaja otse sõita, ümberringi mets. Sõitisime ühest külakesest läbi, mille nimi on Westonia. Mõtlesime, et Tallinnast hakkad sõitma, 600 km ja oled Leedus. Siin sõidame 600 km linnast välja, jõuame mingisse kolkalinnakesse, ei jõua isegi teise osariiki. Meeletult suur maa. Kunagi tulevikus tahaks põhjapoole ka jõuda kui aega leiaks. Sest Perthist ida- ja lõunapool on kõik nähtud (v.a Esperance). Seegi vähemalt postiivne uudis! :)

Aasta Austraalias

G´Day vanemad, sõbrad ja tuttavad

No nii, uskuda või mitte, aga oleme elanud Austraalias juba aasta aega. Täpselt 13.mai, aasta aega tagasi puudutasid me jalad seda mannert. Mäletan küll seda päeva kui olime lennujaamas ja oma vanematele ning sõpradele head aega ütlemas. Oli just emadepäev, mis oli muidugi emadele kurb päev. Siis oli selline tunne, nagu läheks reisima, ainult et mitte nädalaks- kaheks, vaid aastaks- kaheks. Nüüd on juba tekkinud koduigatsus. Kõik pidevalt räägivad eestist ja lähevad eesti tagasi jne. Lähevad Eesti Jaanituld pidama ja eesti kilu, leiba jm sellist sööma. Siis tuleb tahtmine nendega kaasa minna! Aga ei lähe me Eesti, vaid broneerisime oma lennukipiletid Taisse. Niisiis on minek juuli lõpu poole, sest siis oli Glen ka rahul.

Tai polnud just mu esimene valik, aga lõpuks ikkagi otsustasime selle kasuks. Valida oli Tai, Bali, Fidzi, Uus- Meremaa või Outbacki vahel. Kuna Uus- Meremaa ja Fidzi on suht kaugel, siis otsustasime, et läheme sinna, kui oleme aussi idarannikul. Nu ja outbacki (maakohad Perthist väljas) jõuame minna mõni teine kord. Tai saigi valitud sellepärast, et Aaronil on seal ööklubi ja ta on seal juuli lõpuni. Siis lendab ta oma kodumaale- Inglismaale. Glen ei lasknud meil minna mai kuus, kuna mai on veel hea kuu. Juunis ei ole bossi, sest ta läheb perega Gold Coastile ja Silver hakkab kamandama Gleni asemel. Ning kui lõpuks ütlesime, et läheme juuli alguses, polnud ta ka rahul, kuna on koolivaheaeg ja me peaks just siis töötama. Lõpuks saime piletid peale koolivaheaga. Hetkel olekski vaja plaan paika panna, mida Tais tahame näha ja kuhu minna.

Mäletan kuidas saabusime Austraaliasse ja olime natuke ärevil. Et kus elama hakkame, mis tööd hakkame tegema, kas ikka leiame töö? Õnneks hakkas kõik laabuma- saime kohe Aaroni juurde elama. Vaja oli veel töö otsida. Jumal tänatud, et me ei läinud Margareth Riverisse pruuningut tegema. Elaksime kuskil pärap##s mingis farmis- orjaksime farmereid hommikust õhtuni. Ühesõnaga elaks nagu tõelised backpackerid. Õnneks pole ennast tundunud siin backpackerina- et kotid seljas rändad ringi, teed farmitööd ja sööd vaid pakinuudleid. Üldiselt on WHM viisaga suht raske korralikku tööd saada ning mis muud üle jääb kui farmi minna! Hetkel oleme ülirahul, et jäime ikkagi Perthi. Paar kuud küll kannatasime ja kirusime, et ei läinud lõunapoole tööd otsima, aga see tasus end ära. Saime avokaadosid korjama linna lähedale ja hakkasime ka jäätist müüma. Ei pidanud linnast ära kolima! Muidu ei rendiks me seda maja ja meil poleks ka normaalset töökohta. Ilmad on ka siin superhead- suvi ja päike peaaegu aastaringselt. Välja arvata need paar kuud paduvihma. Üliheameel on, et me polnud nii lollid ja ei läinud idarannikule, kuhu enamus inimesi suundub. Seal on raskem tööd saada, sest iga päev maandub vist juurde miljon päkkerit . Perthi ilma ei anna võrreldagi idaranniku uputuste ja pideva temperatuurikõikumisega. Jumal tänatud, et tulime Perthi!!! Olen endiselt ülirahul siin ja ei tea kui kauaks aussi jääda. Kodakondsust on siin suht raske saada ja kas olekski seda vaja? Ei oska seda öelda veel...

Paljud sõbrad küsivad, et kas olen muutunud kuidagi selle aastaga. Ma ütleks, et olen muutunud julgemaks ja suhtlen rohkem inimestega. Arvan, et aussid ise on õpetanud mind rohkem suhtlema, sest nad ise on nii sõbralikud ja abivalmis. Näiteks üks päev pidi Glen mind peale võtma kell 8 hommikul. Aga kuna ta on tuntud hilineja, siis istusin maha naabri maja ette, teiselepoole teed. Hakkasin ajakirja lugema. Naaber (uus naaber, kolis sisse kuu aega tagasi) läks koeraga jalutama ning muidugi küsis minu käest kas kõik korras jne. Nu laske mul rahulikult kõnniteeääres lugeda! Või siis täiesti tavaline on võõrastele tere öelda. Millest võib areneda väga huvitav vestlus. Riietumisstiili olen vist ka natuke muutnud- katsetan rohkem värvidega. Ning siin saab rohkem ka kleite kanda.

Meil on jahedamaks läinud, päeval on temperatuur 20-25 kraadi. Ööseks langeb aga temp. 8 kraadini, mis on suht külm (meie mõistes). Kui saime naabri käest voodi, siis sellega oli kaasas ka voodisoendus. Panin selle madratsile peale- jube hea asi on. Hakkab külm, lülitad sisse ja külje all hakkab soe. Jah, paps, tõsi on, et kui me Eesti tagasi tuleks, siis külmuks ära. Iga päev võiks olla kuskil 33 kraadi, siis oleksin rahul. Sest 23 on külm ja 43 on natuke liiga palju! Õhtuti peab ikka tule alla tegema kaminasse. Täna hommikul kella 5 ajal ladistas paduvihma ja müristas nii jubedalt, et lausa hirm hakkas. Pimedaks läheb juba enne kella kuut. Lisaks sellele tormile, mis toimus kuu aega tagasi, oli meil ka väike maavärin. Aset leidis see Kalgoorlies- oli 5,3 palli, midagi nii hullult ei hävitanud, kuigi mõned hooned said kannatada.

Tegime ka aias tööd. Siin on selline komme, et mõne aja tagant teed oma aia korda ja kõik oksad, lehed viiakse tasuta minema. Paned tee äärde oma prahi nagu eeskirjad ette näevad- lehed pappkasti jne. Samamoodi on ka kasutatud mööbliga- eelnevalt on blogis juttu olnud (kuidas me tutika klaaslaua saime).

Jällegi tuleb meid inspektsioon külastama. Iga 3 kuu tagant käiakse maja kontrollimas kas kõik on puhas, midagi pole ära lõhutud ja kas aia eest on ka hoolitsetud. Nii et õnneks tasub ära see aias möllamine. Nõme on küll see inspektsioon, aga tuleb ära kannatada, eeskirjad näevad niimoodi ette!

Närvidele käivad need kes blogi ei loe ja küsivad kogu aeg, et mis tööd teed ja kus elad jne. Tekib tahtmine lihtsalt blogilink anda ja MSNist välja logida, vastik olen jah!! :D. Muidugi ei ole mul midagi selle vastu kui niisama küsitakse kuidas läheb. Mul on hea meel, et paljud loevad meie blogi ja ütlevad, et see on lausa meelelahutus. Proovin ka järgmise aasta jooksul kirjutada samamoodi ja veel huvitavamalt. Et teil kõigil oleks põnev lugeda. (isegi siis kui pole midagi huvitavat juhtunud). Sauki!

Viisad ja Ric

Tsauki
Farmitööga saime ühelepoole ja teise aasta viisa on käes! Jumal tänatud, et ma sinna „hullumajja“ tagasi ei pea minema. Nu kui peame, siis ainult mõneks päevaks, et aidata mingid väiksed tööd ära teha, kui Ley ise ei saa hakkama. Ei saa ma üle sellest, et kuidas seal aeg venis nii jubedalt?? Õnneks koolivaheag sai läbi ja ei pidanud neid mõlemaid lapsi kantseldama. Mõnikord panin Oscari magama ja jäin ka ise tema kõrvale tükkuma- aga see 1,5 tundi uninakut ei päästund mind- aeg venis endiselt edasi, kohutav! Ega Silver ka seal midagi tarka teinud, tunnike tööd ja ülejäänud päeva vaatame multikaid. Bee Movie, Ice Age jne. Me ei kujuta ette mitu kordama neid nägime- ega see ei loe, et alles eelmine päev seda vaatasime! Ma tundsin ennast mõnikord nagu orjana. Angus on eriti selline vend, et tee mulle ette-taha kõik ära. Too mulle piima, tee seda, teist, kolmandat. Kui telekat ei näe, hakkab nutma. Kui peab jalga panema teksapüksid või ei loeta unejutuks seda, mida tema tahab, siis hakkab nutma! Täielik printsess!
Viimasel õhtul läksime püüdma vähke (eesti mõistes). Tegelikult on nendel mingi muu nimetus ja need konkreetsed elukad, mida me püüdsime, elavad ainult Western Austraalias. Ley nimetas oma 10 nimetust ja nad kõik on mingit moodi erinevad, kas suuruselt vms. Nagu koeraliigid- koer küll, aga üks on puudel ja teine taksi vms. Umbes nii on ka vähilistega. Hommikul keetsime need ära, aga kahjuks oli Ley juba sabad ära võtnud, et meile karbiga kaasa panna. Ma oleks tahtnud koju tuua ja pilti teha, sest seal oli oma 25 tk neid punaseid elukaid. Kahjuks sõin ära 3 tükikest, teised läksid paari päeva pärast prügikasti. Täielik raiskamine! Iseenenest on Ley väga tore naine ja peab üksi hakkama saama farmi pidamisega. Ainult, et lapsed vajavad ainult kasvatust ja karmimat kätt... Ley kinkis meile raamatud- ühe lasteraamatu ja ühe reisiraamatu. Lahe!

Nüüd siis tagasi igapäevaelus, kus aeg lendab imekiiresti, ei saagi aru kui päev on läbi, täitsa greisi! Pikk nädalavahetus jällegi möödas. Meil oli siin Anzac Day (26.aprill)- milles mälestatakse teise maailmasõja ajal hukkunuid. Aga nohh, teistel vaba päev- meil tööpäev. Ma veetsin aega Whiteman Parkis, kus tegelikult peaks olema nii vaikne, et loed raamatut ja teed mõne jäätise. Aga ma põhimõtteliselt koristasin päev otsa seda kioskit ja paigutasin asju seal ringi. Ehk järgmine kord saab rahulikult lõõgastuda seal vaikuses ja tööd teha! Esimest korda elus puhastasin ma ka jäätiseaparaadi ära. Mõtlesin, et kurat, olen näinud miljon korda kui Glen seda kokku paneb ja lahti võtab. Siis miks ei saaks mina sellega hakkama? Nii raske see ju olla ei saa. Ja saingi hakkama. Selleks ajaks kui Glen tuli, oli aparaat puhas ja ma olen täitsa kindel, et kokkupanemisega mul ka mingeid probleeme ei ole! Tubli tüdruk!! :D Õhtul tuli kioski lähedale jälle süüa otsima paabulind ning kui päris pimedaks läheb siis hüppavad seal ringi ka kängurud. Silver oli väga busyl showl ja kuna nüüd algas footy hooeg, siis iga nädalavahtus oleme ka jalkavõistlustel.

Kõige ägedam uudis on see (no omamoodi naljakas), et Ric enam meie juures ei ela. Paar nädalat tagasi läks ta Balile, kuna ta tuli siia turistiviisaga, mis kehtib 3 kuud. Niisiis pidi ta riigist lahkuma natukeseks ajaks, et uuesti tulla siia 3-ks kuuks. Ootame ja ootame siis Rici, et millal ta helistab, mis kell peab lennujaama vastu minema. Poisist pole midagi kuulda. Lõpuks helistas Glen, et piiriametnikud küsisid tema käest, kas Ric töötas tema heaks. Põhimõtteliselt Ric tunnistas kõik üles, et tuli turistiviisaga ja töötas sel ajal ja nüüd plaanib uuesti siia tööle tulla. Tegelikult sa ei tohi töötada kui omad turistiviisat. Rici sõnade järgi ähvardati teda vanglaga ja ta pidi kõik ausalt üles tunnistama. Migratsiooniamet saatis ta tagasi Balile- pileti pidi ta ise ostma. Sai veel 3 aastat riiki sisenemise keeldu. Hetkel peesitab ta juba Tais, kuhu plaanib jääda paariks nädalaks. Enda sõnade järgi pole tal rahagi ja isa pidi pileti ostma tagasi Inglimaale. Ebanormaalne! Ühesõnaga viisime tema asjad migratsiooniametisse. Silver oli jumala vihane- kurat, miks minuga alati selline asi juhtub- üks istub vanglas, teine migratsiooniametis. Millega mind karistatakse?? Aga pole hullu, meil lihtsalt kriminaalist sõbrad :D

Eks hakkame uut üürilist otsima. Keegi, kes on natuke puhtam ja peseb oma nõusid. Ja voodipesu võiks ka iga paari nädala tagant pesta, mitte paari kuu tagant. Njah! Kui teate kedagi usaldusväärset ja korralikku, siis tuba on valmis ja ootamas uut inimest (inimesi).
Tsau!

York

Tsau, alustaks siis sellest, et häid pühi nendele, kes seda tähistasid. Meil mööduvad kõik public holidayd töötades, nagu te juba teate. Pole mingit viitsimist, tahtmist ja aega tähistada jõule, munadepühi ja jumal teab mida. Long weekend algas neljapäeva õhtul ning isegi esmaspäev on siin püha. Kuna enamus inimesi sõidab selleks ajaks linnast välja, siis Glen saatis Rici Kalgoorlie`sse reede varahommikul. See linnake asub 600 km Perthist ning pool aastat tagasi oli Glenil 2 autot seal kohapeal. Kahjuks oli nii, et need viimased backpakkerid varastasid kõik raha ning lasid jalga. Mille peale Glen otsustas, et aitab ja tõi autod ära. Ric töötas seal rohkem kui aasta aega tagasi ja teab kuidas seal liigelda. Aga, mis juhtus? Poiss oli kuskil 260 km Perthist ning kuumutas mootori üle. Kui auto hakkas jamama, sõitis ta ikka edasi. Ei vaadanud ta mootori temperatuuri ega midagi. Seal kolkas polnud ka levi ning pidi hääletama 40 km kuhugi suurema küla suunas, et Glen kätte saada. Telliti towtruck kohale, mis masina laupäeva hommikul linna tagasi tõi. Poiss kodus- krt juba oli lootus, et saab tast nädalaks ajaks lahti!! :D Ma just sõitsin Gleniga Motoplexile, kui Ric helistas ja arvake ära kas ülemus oli vihane või mitte?? Oleks, et parandamine läheks maksma paarsada taala, eiiii, see läheb maksma tuhandeid.... jama lugu kohe.

Ric seletas: „Hakkas järsku jõud ära kaduma, vajutasin gaasi a ikka kaob ära. Surusin gaasi juurde ning sõitsin edasi, järsku lihtsalt jäi teepeale seisma”. Ütleb, et tema pole süüdi, varem sõitis alati ilma vaatamata, miskit ei juhtund ning pealegi Gleni ülesanne on autot korras hoida, tema on lihtsalt juht. Ei ole ikka nii!! Nüüd juba muudab poiss enda juttu ka, et ta jäi kohe seisma kui esimesed tundemärgid hakkasid, aga asitõendid mootorist räägivad teist juttu. Silver nägi ka auto mootorit- klappidest isegi tükid väljas, kolvide peal vedelevad suured metallitükikesed. Tükid pärit klappidest nagu mehaanik ütles. Ühesõnaga kõik on mootoril pees! Mehaanik raputas ka pead, et nii loll annab ikka olla. Ühesõnaga teretulemast uus diiselmootor. Glen leidis õnneks uue mootori kus on kõik asjad korras, mis poiss metsa keeras ning mootori hinnaks 600.- Vähemalt lähinädalatel saab Glen kätte uue masina mis on juba 3 kuud ehitamisel olnud. Kuna masin ise ei liigu, aga jäätisemasin töötab, siis towiti see laupäeval jalkamatsile kohale. Pärast mängu jälle auto peale ja mehhaaniku juurde parandusse. Glen siis karistuseks ütles Ricile, et pole talle tööd ja ma sain ise footyl jäätist müüa.

Aga siis kõige tähtsam asi- me teeme oma vajalikud farmi päevad täis, et teise aasta viisa kätte saada. Elame nüüd nädalasees Yorgis, seal kus Silver kunagi töötas. Kordan veel, et me EI KORJA mitte midagi, nagu kõik arvavad. Enne korjasite avokaadosid, mida te nüüd korjate?? Jummal küll!! Silver teeb seal igausugu parandust, ehitust jne. Ma pean lapsi hoidma ja süüa tegema- mitte just mu 2 kõige lemmikumat tegevust. Aga kui vaja, eks siis peab tegema. Seal on 2 last: 6-aastane Angus ja 3-aastane Oscar. Angus käib iga päev koolis. Oscar on 3 korda nädalas lasteaias. Aga, aeg mis ta kodus on, on lihtsalt õudne. Tal on vaja 5 asja korraga teha- vaadata multikat (millest ta peale 10 minutit vaatamist ära väsib ja siis uut filmi nõuab), samal ajal tahab ta puzzlet kokku panna (sellised mis on mõeldud temavanustele, mida ta kahjuks teha ei oska). Kuigi 3,5 aastased peaksid seda juba mõistma?? Või mis?? Ma pole eskpert :D. Lisaks sellele toob ta veel mitmeid mänge või siis jookseb õue, et sõita mänguautoga, kiikuda, hüpata tramptliinil jne. Püsimatu tegelane nohh!! Aeg venib seal jubedalt, täiesti KOHUTAV!! Hommikul kell 7 üles, iga minut nagu venib. Kodus mööbub päev nii kähku- jõuan ma vaevalt koristada, nõud ära pesta ja silverile süüa teha, kui juba ongi kell 7 ja Ric ning Silver tulevad koju. Nohh vabal päeval ma tõusen 12, 1 üles kah, ups! :D Kahjuks on nii, et poisid on suht jonnakad. Isa suri neil ära paar aastat tagasi, mingi haiguse kätte. Ema kasvatab neid üksi. Et nad sööks korralikult oma õhtusööki, kulub tund aega palumist. Pesemise rituaal on samasugune- kulub hulk aega ning vingumist. Angusel on kogu aeg pöial suus, ise nii suur poiss ja vingub hullemini kui ta väikevend. Nüüd on lastel koolivaheag 2 nädalat ja mõlemad sellid kodus- appi!! Hetkel pühad ja polegi nagu saanud olla korralikult farmis. Aga muidu peaksime nädala sees passima seal ning reede õhtuks sõidame linna showdele ja oleme tagasi levis. Seal ju levi pole. Et mobiililevi saada, peab sõitma 15 km peateele välja. Seal kruusateel oleks ma peaaegu bluetangue` sisalikust üle sõitnud. Väikemees ületas rahulikult teed, kuid õnneks elusana ta ka jõudis teisele poole. Ühel õhtul paistis kuu nii eredalt, et jättis suure rõnga ümber kuu, mis pidi tähendama seda, et vihma hakkab sadama. Mida lähemal see ring on, seda lähemal on vihm, jälle saime targemaks.
Sel ajal kui me oleme farmis, hoolitsevad Ric ja Kaja kassi eest. Kaja siis kolis sisse eelmine nädal, et saaks siit paremini tööle minna. Ric ei suutnud paari päevaga oma nõusid ära pesta, rääkimata prügiämbri väljaviimisest. Kõik oli jäetud täpselt nii, kui me farmi läksime. Mis saab siis kui me peamegi olema 5 päeva farmis?

Koolivaheajal meil graafik suht sassis- ma pean arvatavasti olema farmis ja Silver teeb linnas tööd. Sõitmist on palju ja tööd on palju, ühesõnaga sebime ringi Yorki- Perthi- Northami ja muude külakeste vahel, küll jäätiseautoga, küll ilma :D. Nädalavahetusel tulevad suured üritused. Ja seda, millal kalendris on Silveril kirjas järgmine vaba päev, seda ei oska öelda. Mina sain täna magada ja ajasin oma tagumiku voodist välja alles kell 2 päeval- küll oli hea end välja magada!!

Uute lugudeni, sau!