Loomaaed

Käisime lõpuks ära ka Perthi loomaaias. Üks eestlane ajas silmad punni, et - te olete siin nii kaua elanud ja polegi seal käinud?? Nüüd saab linnukese ära märkida- käidud! Ausalt öeldes läksime sinna skeptilise suhtumisega- mida me enne näinud pole? On neid loomi- linde- roomajaid nähtud nii Tais, Eestis, mujal maailmas ja ka siin. Aga meile täitsa meeldis seal ning soovitan ka kõigil kes Perthis hetkel pesitsevad, seda külastada. Kooalasid ja känguruid seal patsutada ei saanud, selleks soovitan minna ikkagi wildlife parkidesse.

Täitsa tore oli näha pisikesi pingviine vees sulistamas.

Numbatid jooksid oma territooriumil ringi nagu segased, hea et õnnestus pildile saada!





Nägime esimest korda elus väikeseid ahve. Ise on nagu rotid, aga täiesti ahvi näoga.


Ei tea kas oli liiga palav- aga enamus loomad olid kuskil siruli maas või puuris peidus. Lõvi lestad laiali






Naljaka näoga nahkhiir






Lind, kes istumiseks kõverdas oma põlved... see oli naljakas...




Ning üks lind, kes tahtis ka pelikani kõrval samasugune välja näha. Vist on liiga kaua koos elanud ja nende kombed üle võtnud... :)

2011

Tere, tere
Aeg on möödunud liiga kiiresti ja isegi aasta vahetus toimus ju vahepeal. Jõulude melu on õnneks möödas. Pühade ajal tehtud hapukapsad viskasin päevi hiljem minema, sest keegi ei söönud neid rohkem. Rääkimata 5-st verivorstist millest üks lendas ka prügikasti- siis oli küll natuke kahju- maksime selle eest ju Poola poes hingehinda!! Kuumusega ei tahtnud keegi süüa, seega ma ei saa aru, kuidas keegi saab ennast üle süüa soojal maal? Eestis külma ilmaga on see veel mõeldav! Ometi 3 meest majas, aga keegi ei söö... okey...
Uus-aasta vahetus Kings Parkis, mis oli vale samm. No esiteks ilutulestik oli jama ja teiseks see toimus liiga kaugel. Oleks pidanud ikka Burswoodi juurde minema, kus effekt oleks olnud palju parem. Rääkimata megaummikust pargist välja.... Burswoodi kasiinosse me lõpuks ka maandusime....
Uuel aastal ma luban endale, et piiran oma shoppamise „haigust“. Sest jõulude ajal teistele kinke vaadates leidsin ma omale palju rohkem hilpe jm stuffi, kui teistele kingitusi. Nüüd on kaubanduskeskused aga lapsi täis, sest uus kooliaasta on algamas. Õnneks ma tormasin poest selle peale kohe välja.... No ja tegelikult pole asju enam juurde vaja- ma hakkasin hirmuga mõtlema, et kui mai kuus on Eesti tagasi minek, siis kuidas ma asjad koju toimetan? Riideid on kuskil 5 suurt kastitäit, rääkimata muudest asjadest. Potsikuid- kreeme- lõhnu olen hakanud järjest kasutama tihedamini, et mai kuuks oleks vähem stuffi nohh!! Arvatavasti tuleb teha house move sale, et mööblist lahti saada või siis mõned asjad kellelegi ära anda. Aga asju tuleb aina juurde- Silver otsustas osta uue teleka, naabri käest saime kohvimasina ning poest leiab ikka mõne ilusa riideeseme juurde.... Oehh!!

Viimane kuu on möödunud töölainel- pm hommikust niikaua kuni pimedaks läheb, ehk lõpetame enne kella kaheksat. Ilmad on viimasel ajal nii kehvad olnud, et jube! Uskuge või mitte aga ma kookisin kastide seest välja oma talveriided- nimelt teksad ja pikkade varrukatega jaki. Sooja oli vahepeal vaid 21 kraadi, aga õnneks selle nädala lõpuks lubab +37. Finally!! Üks 10-12 aastane poiss ostab minut alati jäätist ning ta on üliviisakas ja asjalik. Soovis pühapäeval siis mulle head päeva jätku ja ütleb, oot, peaks vist soovima ilusat talve! Ma sain naerukrambid! See läks täpselt kümnesse, sest meil sadas vihma ja ma lõdisesin terve päev. Kuigi imelikul kombel pole ilm mõjutanud jäätisemüüki. Mõni nädal tagasi tegi Silver üleüldise rekordi ja nädal hiljem purustasin ma omakorda rekordi!! Nüüd on uued sihid silme ees, et purustada see veelkord- loodame et õnnestub!

Rääkides uputustest, siis meil neid ei ole! Queenslandist on vesi taandunud ning algasid suured koristustööd. Surma on saanud üle 20-ne inimese ja mõnede otsingud ikka veel jätkuvad. Tänaseks on ujutused jõudnud aga Victoria osariiki. Paar väikest metsapõlengut on meil toimunud, aga need on u 50-100 km kaugusel Perthist ning õnneks polnud vingu õhus tunda.

Silveri isa jõudis ka enne jõule meile külla. Ta alustas oma puhkust lennates Moskvasse- Los Angeles- Salt Lake City- LA. Sealt hakkas ta tulema USA aja järgi kolmapäeva hommikul ja jättis oma elust paar päeva vahele, sattudes Brisbane`i reedesel päeval. Ning sealt edasi lendas Perthi. Koju läheb ta läbi Malaisia ning Inglismaa, tehes seega maakerale peaaegu ringi peale. Esmaspäeval sai isa sünnipäeva tähistatud ka väikse restoranis käiguga. Viimasel ajal ongi sihtmägiks võetud erinevad restoranid- nimelt proovida sööki- jooki- teenindust. Kuna restoranid on vaid paari minutilise jalutuskäigu kaugusel meie majast, siis miks mitte road järgi proovida ning nautida väikest ülesmukkimist ning õhtusööki?

Täna tähistasid aussid Australian Day`d ja me otsustasime ka bossi kukele saata ja ütlesime, et ei viitsi töötada. Pühade ajal me ju alati rügame! Silver pani auto külge isegi Austraalia lipud lehvima... Tulime just linnast ilutulestikku vaatamast. See pidi olema Perthi kõige aegade suurim, aga ma ütleks, et polnud seal midagi erilist, eelmine aasta oli isegi parem...
Head ööd!

Jõul 2010

Hei hei. Meie tähistasime jõule Eesti kalendri järgi ehk siis 24-ndal. Töölt sai 24 ja 25 vabaks, aga 26 pidi juba tagasi tööl olema ja töötame kuni 30 kaasa arvatud. Peale seda on 5 vaba päeva, millega ei oska hetkel midagi pealegi hakata. Ja teine põhjus miks tähistasime pühi 24-ndal, sest Allan pidi 25 õhtul tagasi Kalgoorlies olema, et pühapäeval töötada. Nimelt tema sõidab meil pidelalt Kalgoorlie vahet- küll jäätiseautoga, küll oma autoga, küll läheb-tuleb rongiga või üldse lendab kohale. Ja arvata on, et Great Eastern Highway`st on tal tõsiselt kopp ees. Viimasel ajal ongi ta rohkem seal pesitsenud ja siis Perthi tulnud asju ajama ning muidugi jõule tähistama. Jõuame nagu ära harjuda, et Allan on ka kodus, siis järgmine hetk teda jälle pole ja harjud juba ümber, nohh et muidu ikka 1 inimene juures kellega arvestada vms...
Muide, aussid tähistavad jõule 25-ndal, millele järgneb Boxing Day, mis on ka väga tähtis püha.

Kuna plaanis oli tähistada jõule eesti söögiga (nüüd, kui meil see võimalus on), siis käisime läbi ka Poola poest. Nimelt sealt saab verivorsti, seajalgu ja värsket leiba. Vene pood on rohkem selline kust osta kohukesi, tatart, kruupi jm igapäevaseid asju. Laualt ei puudunud hapukapsas, kartul, ega ka verivorst pohlamoosiga. Sülti ei viitsinud seekord teha, seda alles valmistasime kuu aega tagasi. Küpsetasime ka sinki. Kuna Glenil on nii mõneski kohas käpp sees, siis saime lihuniku juurest tasuta liha. Algus pakkus ta päris suurt tükki, millest oleks jatkunud 20-nele inimesele. Palusime hoopis 2 väiksemat, et siis vana aasta õhtuks ka üks ära küpsetada. Kokkuhoid liha pealt missugune! :) Silver siin mainis et viinamarjad hakkavad valmis saama, et peaks raksu minema, mille peale Glen ütles, et pole vaja. Tal jälle „käpp sees“. Üks naine pidi tooma viinamarju nii palju kui vaja, et siis toob meile ka. Täitsa sobib, jääme ootama!!! Muidu peab raksu minema... hehee.
Suure pai peaks tegema Silverile, kes pool päeva köögis küpsetas ja need maitsvad road valmis tegi. Ning ka Annele, megahea küpsisetordi ning salati eest. Meie Allaniga aitasime ainult kartulit koorida, kokkamine pole meie teema... onju Allan??!! :)

Kui nüüd kingitustest rääkida, siis kingitusi oli ikka tohutult palju selle pisikese kuusepuukese all. Kuusk ei paistnud enam kinkide vahelt väljagi. Inimesi nagu siin majas ei elagi, aga kõigile oli oma 4 kingitust ja nii see kuhi kasvas. Ma loodan et kõik jäid kinkidega rahule. Meie igaljuhul saime täpselt sellised asjad, mis jõuluvanale kirjutasime :) Tundub et ipod oli sel aastal populaarne kink..., kellele uus telefon, kellele Guessi kott. Ma saan nüüd ka uhkustada oma esimese firma käe- ja rahakotiga. Pole raatsind esiteks osta selliseid asju ja teiseks on väga nõmedad sellised riided- kotid-asjad, kus on suurelt peal Armani, Gucci või jumal teab mis. Aga see kott mulle täitsa meeldib...!
Mel nägi meie kinkide pakkimisega hullult vaeva. 5 inimest ja igaühele paar suurt karpi- muidugi jäätisemixi karpi. Tore, me saime jõuluks jäätisemixi??!! Ei, ei! Kastide sees oli omakorda kõik kingitused eraldi pakitud. Ja täpselt need mis tahtsime- aga sellest järgmistes blogides, kui mõningad kingitused on reaalselt teostatud.... Ace ja Zac kinkisid Silverile ja Allanile pumppüssid. Igaljuhul „mehed“ oleks nagu tagasi lapsepõlve sattunud.... saadaks nad heameelega ülemuse juurde lastega mängima. Saavad tulistada üksteist nii palju kui tahavad... Isegi BlackJack sai paar kingitust. Ta oli vaheapeal VIP kass oma uue kaelarihmaga. Aga ta suutis selle kohe õues ära kaotada. Peab jõuluvanalt uue paluma, ehk saadab??

Jõuluks saabus kohale kauaoodatud suvi ning viimastel päevadel on temperatuur tõusnud mõnusa 40-ne kraadini. Täna oli suisa 46! Detsembri alguses oli vahepeal nii-nii külm, et pidin välja kookima soojemad riided. Tekkis küsimus, et kas saabus suvi või talv? Siis vahepeal nagu viskas jälle üheks päevaks 36e kraadini ja tagasi 24 peale. Üks ööse külmetasin Motorplexil ning temperatuuri näitas siin 11 kraadi, Eestis -11. Imelikul kombel tekib just õhtuti nii tugev tuul, nagu saabuks torm. Aga hommikuks on tuul jällegi vaibunud ja palavus tapab. Idarannikul sadas isegi lund. Oleks tahtnud heameega sinna lennata ja lumes püherdada. Aga kõige hullem mis seal idas toimub, on uputused. Täiesti kohutav! Meie osariigis oli ka uputus Carnarvoni linnas. Perthist 900 kilomeetrit põhja pool. Inimesed on majadest ja asjadest ilma, ilusad jõulud või mis...?!

Lõpuks ometi saabus ka nn rannailm- kes siis 25 kraadiga randa läheb?? Ookeanis supelda oli täitsa mõnus ning jahutav. Olime juba unustanud kui võimsad need lained on- niidavad ikka täitsa jalust maha.

Jõuluuudised kirjutatud, ilusat vana aasta lõppu!
Tervitavad lapsed

Linkin Park/ Korn/Guns and Roses

Perthi külastas eelmine nädal palju kuulsaid bände. Esmaspäeval esines Gorillaz, teisipäeval Linkin Park, kus ka meie käisime, sest sain sünnipäevaks piletid. Kontsert oli täitsa ok ja bändi põhilauljal on ikka väga hea ja kõva hääl. Jäin kontsertiga rahule. Kolmapäeval esines meil siin Bon Jovi. Reedel The Eagles. Laupäeval töötasin Motorplexil, kus siis kiirendusrajast sai üheks õhtuks kontserdiplats. Korn sakkis täiega ja ega Guns and Roses ka parem polnud. No vb sellepärast, et ma neid ei fänna... Koos olid igasugused karvalised ja sulelised, kes väitsid, et kontsert on megahea! Kas teadsite, et Guns and Roses lendab alati oma kontsertitele kohale eralennukiga? Ja eks seal Motorplexil ole pikk kiirendusrada ka, kuhu maanduda.

Igaljuhul pidime kõik joogid välja valama topside sisse, mis muidugi võttis aega ning kasvatas taarahunnikut meie pisikeses kioskis. Inimeste näod muutusid pikaks kui nägid topsikuid- reeglid on sellised ja kõikidel kontsertitel peab kahjuks nii tegema. Pidime isegi ostma Linkin Parkil topsi sees vett. Mäletan seda kui Eestis käisime vist Aerosmithi kontsertil ja vett müüdi pudelis, aga kork võeti ära. Palusin sõbrannal siis kodust korgi tuua, kes ulatas selle läbi värava, sest bänd esines A Le Coq Arenal. Blond unustas oma suure fotoka autosse ning ei saanud ühtegi pilti teha ja ega poleks ka tahtnud, seal polnud mitte midagi jäädvustada (minu jaoks!). See nädal esines siin U2, kes tegi ka lisakontserti, kuna kõik piletid müüdi välja minutitega....

Sel aastal otustasime tähistada jõule. Nohh, et oleks ju hea kingitusi saada ja kingitusi teha ka muidugi... ostsin väikse kuusepuukese ning paar lambikest. Kui õhtuti toas oleme, kaardinad on ees ning jõululambid põlevad, vaatad seda kuuske- siis tuleb juba täitsa jõulutunne peale. Aga päeval on soe ja päike paistab, siis see jõulukuusk saab sellise skeptilise pilgu- et mis jõulud? Kus? Mis? Kus lumi on? Inimesed soovivad häid jõule, siis alguses võtab küll kokutama...ahh jaaa, Merry Christmas to you too!!!

WAs käib ka võistlus, kus kõige paremini ehitud/valgustatud majad saavad auhinnaks 2000





dollarit. Meie osariigi omi saate chekata aadressil

http://info.thewest.com.au/christmaslights/index.php

Kui vaadata neid dekoratsioone, siis lõpp tahtmine on inimestel neid tulekesi üles panna ja üldse neid kokku osta. Aga muidu väga lahe! tsau

Sünnipäevad/ Guildford

Vahepeal sai paar sünnipäeva maha peetud. Ütleme Glenile-Melile suure aitäh. Nagu ikka väike restoranis käik või grill ja ootamatud kingitused. Kui Silveri ema küsis, kas kooki ka ikka sain, siis oli vastuseks EI. Täiesti meelest läks ära selline asi- sünnipäevad ja kook ei sobi kokku enam :D. Lihtsalt pole magusaisu! Tööl söön ära paar flake`i (väikest sokolaaditükikest) ning kõht täis. Aga ikkagi telliti meile üllatuseks koogid.
Kuna Anne ostis omale blenderi, siis nüüd on tal hunnik raamatuid smootide ja muude jookide tegemiseks. Seega võime ennast hulluks blenderdada. Vähemalt toitume tervislikult, kui nii võib öelda. Smootist, mahlast ja paarist puuviljast päevas täiesti piisab. Eriti kui sooja on 36 kraadi. Temperatuur kõigub hetkel väga palju- üks päev võib kraadiklaas näidata +36, teine päev langeb +24-ni. Tavaliselt on temperatuur 24- 29 vahel. Uudistes öeldi, et selle aasta novembrikuu on aegade soojemaid, üle 40 aasta. Keskmine temperatuur oli 29,3 kraadi. Õhtud on veel tsipa jahedad... ja ookean oli ka veel täiesti friizing. Homsest hakkab ametlikult suvi, juhhuuu!

Kirjutaks veel oma piirkonnast, kus elame. Guildford on üks kolmest esimestest asustustest Swan River koloonias, mis asutati 1829 aastal. Miks ma sellest räägin? Nimelt meil käib kampaania, kus üritatakse päästa hotelli. Hotell põles maha septembris, 2008a. Kuna fassaad on 120 aastane, siis muidugi aktivistid üritavad seda päästa. Inimesed riputavad sokke aia külge, et toetada oma arvamust sellest põlengust- ehk kõik see asi lõhnab kahlaselt. Arvatakse et hotell pandi meelega põlema, et saada kindlustusrahasid. Riputasin minagi ühe soki sinna. Kõik need sokid ja sildid näevad päris naljakad välja.... või mis?

Mark Webber/ Vaalad

Tere!
Viimasest blogist on kuu aega möödas. Kuhu see aeg läheb? Lihtsalt kaob. Lugesin enne selle blogi kirjutamist läbi ka eelmise jutu ja nii mõnigi asi on muutunud. Nimelt sain vene poest ka pohlamoosi ja leidsime manna. Poed on 1.novembrist avatud E- R 9-ni õhtul. Enam ei pea arvestama sellega, et ainult neljapäeviti saab õhtul hilja poodi.

Pühapäeval külastas Perthi F1 sõitja Mark Webber. Eesmärgiks püstitada Barbagallo Racewayl uus rajarekord. Viimasel ajal tundub, et inimesi enam ei huvita autosõidud, sest raffast on vähem, võibolla olid ilmad liiga jahedad. Aga eile tuli kohale suisa 20 000 pealtvaatajat. Korraldajad muutsid viimasel hetkel peaväravate asukohta, mis mõjutas eelkõige kauplejaid. See tähendab seda, et kõik olid arvestanud kuhu panna kiiremad töötajad, kuhu rohkem töötajaid, kuhu suuremad autod-karavanid kauplemiseks. Inimesed pidid parkima 3 kilomeetri kaugusele oma autod ja neid viidi-toodi bussiga kohale-tagasi. Aga kuna liiklus oli jube, siis põhimõtteliselt inimesed jalutasid 3 km, kuna bussi ei tulnud, ega tulnud. Lisaks kõigele oli sooja ka 36 kraadi ning raffas küpses päikse käes mõnuga. Meie tiim Glen-Silver-Anne-Allan-Jess olid kohal siis seal. Mina pidin kahjuks töötama Meliga teisel väga busy üritusel nimega T-Ball ehk laste pesapall. Nii et kahjuks ei saanud me keegi Webberi autogrammi rinna peale, ega ka kuhugi mujale... tundub, et raja rekord jäi püstitamata, kuna seda oleks kõik uudised öelnud. Uudistes ainult mainiti, et Webber käis seal. Aga rekord? Mitte sõnagi sellest?!

Üks päev käisime vaalu vaatamas. Kuna hooaeg on kohe- kohe läbi, siis õnnestust meil ikkagi neid näha. Kapten ütles enne teele asumist, et eelmine päev ei näinud inimesed ühtegi vaala. Kõik muutusid kurvaks- selge, nad on juba Antarktikas. Aga ei! Saime vaevalt 10 minutit sõita, kui nägime ühte. Kokkuvõttes nägime suisa 6-t vaala. Meie neil muidugi vahet ei teinud- kõik olid ühesugused. Ainuke erinevus millest aru saime, oli, et emavaal on 3 kordasuurem kui beebi vaal. Ühesõnaga nad lihtsalt chillisid vees- hüplesid ja mängisid ning ujusid laeva kõrval. Üritame video ka üles laadida. Tund aega merel ja mõned (nimesi ei nimeta) olid punased nagu vähid :)

Chillisime natuke ringi ka Fremantles, mis on W.A. põhisadam. Aga Freo, nagu kohalikud seda kutsuvad, pole mulle kunagi eriti meeldinud. Liiga kokku pressitud on see linnaosa. Parkimine on ka igal pool maksimum 30 minutit. Seega sõitsime kaubanduskeskuse parklasse, kus kena tädike andis meile päevapileti. Nimelt ta töötab seal keskuses, aga peab iga jumala kord ostma päevapileti. Super! Pilet rändas meie käest ühe meesterahva autosse. Fremantlesse tahaks minna tagasi õhtupoole. Nimelt üks päev üritasime leida mõnusat söögikohta, nii päeval kella 2 ajal. Restorani/ kohviku sildil kirjas, et pizzad, pastad jne asjad saadaval. Aga mis tuleb välja, pakuvad ainult hommiku ja lõunasöögi menüüd ehk magusaid saiakesi. Tahaks midagi värsket- head salatit, kala ja mõnda head veini. Kõik paremad restoranid on avatud õhtu kella 5-st.

Vaaladest partideni- Nimelt Whiteman Pargis on ühel pardiperel 11 pisikest poega. Jälgisin kuidas nad üle tee läksid- pojad siis saadeti enne ja ema-isa kõndisid tagapool, et kõik ikka õnnelikult üle saaks. Panen pildi, mis on tehtud oktoobrikuus ning teine

pilt on tehtud kuuaega hiljem, novembri keskel.

Heaoluühiskond...

Tere
Rõõmustav uudis on see, et leidsime vene-poola-balti poe. Kahjuks on pood suletud esmaspäeviti- teisipäeviti, just siis kui meil on vabad päevad. Enne tööle minekut siis käisime ära ja kühveldasime korvi kõik need toiduained, millest olime pooleteise aasta jooksul unistanud- leib, hapukapsas, verivorst, karumsi kohukesed, kruup, tatar, vene juust, sprotid jne. Läksin Allaniga tagasi sinna poodi ja tädi oli nii õnnelik, et andis meile Laima sokolaadi, kummalegi ühe. Tundub, et nende äril hakkab veel paremini minema, sest eestlasi voorib siia mandrile aina juurde. Ainukesed asjad, mida veel tahaks, oleks marineeritud seened, sest vene tatikatega pole harjunud. Ja tahaks pohlamoosi- verivorsti peale muidugi!!! Kammisin poodides letid läbi, aga pohlamoosi siin ei eksisteeri! Küll oli igasugu mango, passionfruidi jm konserve.
Mõtlesin, et huvitav, millest aussid tunneksid puudust, kui nad elavad välismaal? Burgereid jm asju müüakse ju igapool maailmas. Ainuke, mis minu arvates Austraallastele omane, on Vegemite. See on selline pruuni värvi pasta, leivamääre. Ainult, et see on sita maitsega. Kuidas inimesed söövad seda???

Kui eestlastest jälle rääkida, siis Perthi linnas ei või enam emakeeles rääkida. Käisime Annega Kings Parkis. Ronisime kõigepealt üles Jacob`s Ladderist- trepiastmed mis viivad tänavalt üles Parki. Kus paljud teevad renni, joostes üles-alla. Meil oli ülesjõudmisega raskusi, rääkimata edasi- tagasi jooksmisest. Üks kutt siis jooksis mööda ja üleval küsis kus pärit oleme. Eestist! Oi tere!! Okey. Jalutame siis ümber nurga Kings Parki, kus jalutasid vastu veel 2 eestlast. Ning hiljem nägime veel kahte! Mine veel kesklinna!

Kuna viimasel ajal pole erilist juhtunud, siis pole kirjutada ka millestki. Mõned on palunud, et ma võrdleksin aussi ja eesti erinevusi. Eks ma olen seda vaikselt teinud oma eelmistes blogiteemades. Aga kui mõtlesin selle peale, siis ühest asjast kirjutaks küll. Austraallased on tarbijad- suured tarbijad! Poodides ostetakse kärud kuhjaga täis. No vb see loeb, et poed pannakse kinni 5-6 ajal. Ainult neljapäeviti saab shopata 9-ni. Pühapäeviti on poed enamasti kinni.
Kui mööbel, külmikud jm asjad hakkavad vanaks jääma, visatakse need tänavale. Kust selle korjavad üles inimesed, kes seda vajavad või viiakse prügimäele. Aga kui auto hakkab vanaks jääma, ostetakse asemele tutikas. Eelkõige näen ma kõrvalt kuidas Mel ostab lastele iga nädal uusi mänguasju. Kahju, et lapsed on nii ära hellitatud! Õhtusöögiks on neil aeg-ajalt Mac või pizza. Viimasel ajal oleme pühapäeviti Gleni juures pizzat söönud. Sest peale väsitavat töönädalat ja jäätise dieeti, on pizza nagu õnnistus tühjale kõhule!!
Vajadusel tellitakse lapsehoidja, muruniitja, basseinipuhastaja. Ja siis Glen mõtleb, et huvitav, kes ta muru niidab.....?!

Alles hiljuti jõudis poodidesse kampaania- save the planet- kilekottide asemel kasutage riidest kotte. Nimelt pakitakse kassas kõik ostud eraldi kottidesse. Ja nii tuleme iga k ord poest tagasi 20-ne kilekotiga. Kilekottide eest ei nõuta rahagi. Meil on riidest kotid olemas, aga iga kord unustame need lihtsalt autosse ja siis kirume ennast. Point siis selles, et aussid on mugavad. Eestis vähemalt pakitakse asjad ise.
1 asi mis mulle ei meeldi, et kassas on võimalik sularaha välja võtta. Iga jumala kord küsitakse- any cash out?? Krt kui mul on vaja sularaha välja võtta, siis võtan automaadist. Kas sattusin poodi või panka?? Protseduur muidugi võtab aega, selle asemel, et toiduained ära maksta ja liikuma hakata.

Tegemist on heaoluühiskonnaga- raha ei loeta. Kui eestis lugesin iga senti, et arvel oleks piisavalt raha õppelaenu maksmiseks, kulutamiseks ja tagavaraks, siis aussis pole selleks vajadust! Eestis pidi iga suuremat ostu läbi mõtlema. Siin läksime poodi ja ostsime mõlemale tutikad jalgrattad, nii möödaminnes. Nüüd ainuke probleem, et maja hakkab väikseks jääma. Asju on liiga palju tekkinud, et pole enam kuhugi panna. Riidekapis pole ka enam vaba ruumi. Peame suurema maja muretsema?? :D Muidu, me ei koli siit ära, vaid pikendame maja lepingut pooleks aastaks. Eks siis paistab mis saab mai kuus...

Nii, et tarbime hullult ja muutume mugavaks? Laisaks ja paksuks?? Ei aitäh! Teeme ikkagi oma asju ise- niidame muru, pügame põõsaid...