Koh Tao on 1 väike saareke Koh Phanganist ja Koh Samuist põhja pool. N
eed saared on tuntud oma täiskuu pidustuste poolest. Paljud bäkkarid läksid just nimelt Fullmoon Partyle. Koh Taod teatakse kui paradiisisaart, kus on võrratud sukeldumiskohad. Aga sukelduma lähen ma järgmine kord! Saart kutsutakse ka kilpkonnasaareks, kuna avastamise hetkel elutses seal väga palju kilpkonnasid. Koh Tao on ainult 21 ruutkilomeetrit suur. Ühest saare otsast teise sõitmiseks, kulub 10-15 minutit.
Hommikul sadamasse kohale jõudes, ei osanud me kuhugi minna. Silveril ei tulnud meelde ka kuhu poole peab hakkama jalutama. Aaron oli saatnud juhised e-mailile, aga netti polnud. Nimelt soovitas ta minna oma sõbra Johnny baari, kes üürib ka rollereid. Taksojuhi.jpg)
d näitasid mingi suvalise koha kaardil, kus asume ning muidugi pakkusid üheteise võidu, kes meid auto peale saab.
Istusime kohvikusse maha ja leidsime kaardi pealt üles Johnny baari. Omast arust hakkasime jalutama õiges suunas, kuni lõpuks öeldi, et linn on seal, kust tulime. Saime aru, et vahemaad sellel saarel on tõesti väikesed. Ega kellegi käest ei küsinud üle ka, kus täpsemalt asume. Tuli välja, et oleks pidanud sellest kohvikust ainult ümber nurga keerama, teise tänavasse. Täitsa pael! Hommikul vara polnud Johnny kohvik avatud, ning otsisime hotelli. Saime väikse majakese, mille eest nööriti 800 bathi öö eest. Ilm.jpg)
a konditsioneerita oleks tahetud 500. Ja lihtsalt voodikoht 350 bathi. Majal polnud häda midagi. Probleemiks olid “puhtad” rätikud, mis meile anti. Pestud lõhn oli küll juures, aga rätikud nägid jumala hallid välja. Lisaks olid linade peal suured plekid. Juba Phuketi korralikust hotellist hakkas silma, et padjapüür on katki. Siis ma üldse ei imestanud, mis ma Koh Taol näen. Aga ikkagi!!
No ja WCs käik on sellel saarel omaette teema. Paberit ei tohi WC-potti visata, vaid see tuleb prügikasti panna. Teisepool potti oli ämber veega ja kopsik, millega sai vett valada.
eed saared on tuntud oma täiskuu pidustuste poolest. Paljud bäkkarid läksid just nimelt Fullmoon Partyle. Koh Taod teatakse kui paradiisisaart, kus on võrratud sukeldumiskohad. Aga sukelduma lähen ma järgmine kord! Saart kutsutakse ka kilpkonnasaareks, kuna avastamise hetkel elutses seal väga palju kilpkonnasid. Koh Tao on ainult 21 ruutkilomeetrit suur. Ühest saare otsast teise sõitmiseks, kulub 10-15 minutit.Hommikul sadamasse kohale jõudes, ei osanud me kuhugi minna. Silveril ei tulnud meelde ka kuhu poole peab hakkama jalutama. Aaron oli saatnud juhised e-mailile, aga netti polnud. Nimelt soovitas ta minna oma sõbra Johnny baari, kes üürib ka rollereid. Taksojuhi
.jpg)
d näitasid mingi suvalise koha kaardil, kus asume ning muidugi pakkusid üheteise võidu, kes meid auto peale saab.Istusime kohvikusse maha ja leidsime kaardi pealt üles Johnny baari. Omast arust hakkasime jalutama õiges suunas, kuni lõpuks öeldi, et linn on seal, kust tulime. Saime aru, et vahemaad sellel saarel on tõesti väikesed. Ega kellegi käest ei küsinud üle ka, kus täpsemalt asume. Tuli välja, et oleks pidanud sellest kohvikust ainult ümber nurga keerama, teise tänavasse. Täitsa pael! Hommikul vara polnud Johnny kohvik avatud, ning otsisime hotelli. Saime väikse majakese, mille eest nööriti 800 bathi öö eest. Ilm
.jpg)
a konditsioneerita oleks tahetud 500. Ja lihtsalt voodikoht 350 bathi. Majal polnud häda midagi. Probleemiks olid “puhtad” rätikud, mis meile anti. Pestud lõhn oli küll juures, aga rätikud nägid jumala hallid välja. Lisaks olid linade peal suured plekid. Juba Phuketi korralikust hotellist hakkas silma, et padjapüür on katki. Siis ma üldse ei imestanud, mis ma Koh Taol näen. Aga ikkagi!!No ja WCs käik on sellel saarel omaette teema. Paberit ei tohi WC-potti visata, vaid see tuleb prügikasti panna. Teisepool potti oli ämber veega ja kopsik, millega sai vett valada.
Ahjaa mõnes hotellis on oma generaator, mis teeb elektrit. Ja elekter lülitatakse sisse ainult 6-st õhtul kuni 6-ni hommikul. Ning mingiks ajaks ka 12 päeval. Jumal tänatud, et me sellisesse hotelli ei sattunud!!
Päeval jalutasime linnapoole tagasi, aga Johnnyl polnud ühtegi rollerit välja rentida ning saatis meid oma sõbra juurde, kes tegi allahindlust kah. 250 asemel saime rolleri rentida 200 bathiga päevas. Kahjuks pidime oma passi panti andma. Kui rentida kuskilt roller, peab mõnes kohas tagatisraha andma, kuskil 2000 bathi või passi sinna jätma. Kriimustused tuleb enne rentimist kõik üle kontrollida, et tagasiviimisel poleks mingeid probleeme. Sellega need rolleriärikad oma raha teenivadki, et annavad lollile turistile rolleri kätte ja tagasituues ütlevad, et kriimustatud- maksa 5000 bathi. Sellepärast ei tahtnud me Phuketis ka rollerit rentida. Ning muidugi sealne liiklus oli kohutav. Tahaks reisilt elusana tagasi jõuda. Koh Taol on aga liiklus rahulik ja pole suuri teid.
Päeval jalutasime linnapoole tagasi, aga Johnnyl polnud ühtegi rollerit välja rentida ning saatis meid oma sõbra juurde, kes tegi allahindlust kah. 250 asemel saime rolleri rentida 200 bathiga päevas. Kahjuks pidime oma passi panti andma. Kui rentida kuskilt roller, peab mõnes kohas tagatisraha andma, kuskil 2000 bathi või passi sinna jätma. Kriimustused tuleb enne rentimist kõik üle kontrollida, et tagasiviimisel poleks mingeid probleeme. Sellega need rolleriärikad oma raha teenivadki, et annavad lollile turistile rolleri kätte ja tagasituues ütlevad, et kriimustatud- maksa 5000 bathi. Sellepärast ei tahtnud me Phuketis ka rollerit rentida. Ning muidugi sealne liiklus oli kohutav. Tahaks reisilt elusana tagasi jõuda. Koh Taol on aga liiklus rahulik ja pole suuri teid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar